Tarvanpää tantsijad kohtusid vana sõbraga

Tantsijate kohtumisrõõm oli seda suurem, et buss, mis omal ajal sõna otseses mõttes läbi roostetas, on kenasti korda tehtud ja uuele elule ärganud.

Bussijuht Raimo Oinus rääkis, et 1969. aastal valminud Scania Vabis sõitis aastaid Norras postibussina, kuni see koos muu humanitaarabiga 1994. aastal Eestisse saadeti. Ja siis sai bussi uhkeks omanikuks Tarvanpää Selts.

Buss teenis rahvatantsijaid ausalt kaksteist aastat, kuid siis jäi seisma, sest rooste oli kere kallal oma töö teinud. Scania Eesti ostis aga seltsilt auväärse bussi ära ja laskis selle Buslandi töökojas 2016. aastaks korda teha.

Praegu kasutatakse bussi vaid väga erilisteks sõitudeks. "Pärast remonti on see sõitnud umbes 2000 kilomeetrit," rääkis Raimo Oinus. Kui palju vana buss üldse kilomeetreid läbinud on, Oinus täpselt ei teagi. "Spidomeetril on ees 300 000 kanti, kas on siis tegu 1,3 või pigem vahest 2,3 miljoni kilomeetriga," pakkus ta.

Tarvanpää segarühma Tarva Tammed tantsija Ahti Hussar on selles bussis omajagu kilomeetreid sõitnud. "Ilusaks on tehtud," nentis Hussar.

Tänavune tantsupeole sõit on mehel järjekorras kaheksas. "Kaabu on, kotid on, vist sai kõik," loetles ta ja lubas end Rakvere teatri juurde toonud abikaasal koju tagasi sõita.

Hussar rääkis, et Tarva Tammed on tänavu tõeline segarühm, sest tantsupeole pääseti koos Aegviidu tantsijatega. "Neil oli omaette tantsimiseks liiga vähe rahvast ja nii tantsimegi ühe rühmana," kõneles ta. Proovegi tehti küll Rakveres, küll Aegviidus.

Tarvanpääst pääses suurele peole tantsima viis rühma, põhirühm jäi aga välja. "Nii et jutud omade soosimisest ei pea küll paika – mis soosimisest sa räägid, kui isegi Orava rühm välja jäeti," ütles Hussar.

Aastakümneid Tarvanpää eestvedaja olnud ja kolmel korral üldtantsupeo üldjuhtide hulka kuulunud Maie Orav rääkis, et põhirühmal oli ülevaatuse ajal lihtsalt väga must päev. "Eks põhiline probleem ole selles, et meil on neli paari kogenud tantsijaid ja neli paari algajaid ning nad ei saanud tantsu lihtsalt klappima," kõneles tantsujuht. "Mõni päev lihtsalt on selline, kus mitte midagi ei õnnestu, aga kevadeks said nad väga heasse vormi, kuid siis oli juba hilja."

Maie Orav oli esimest korda suurel peol 1955. aastal, koolitüdrukuna laulmas. Tantsijana polegi ta ühestki peost osa võtnud, sest järgmisel, 1960. aasta peol, oli ta juba kahe segarühma juhendaja.

Oma esimesest peost mäletab ta kõige eredamalt seda, kuidas pinginaaber 16 jäätist pintslisse pani ja sellest haigeks jäi. "Mis siin imestada, kui maalaps vabalt jäätise ligi saab," lausus Orav muheledes.

Triinu Sikk on kahel laulupeol laulnud ja kolmel tantsupeol tantsinud. Tänavu osaleb ta lauljana ja esimest korda ka tantsurühmade juhendajana: tema käe all sõidavad peole Tarvanpää pererühm ja Kadrina naisrühm. Juhendajana on vastutus suurem, leidis Sikk, sest lastega võib teab mida juhtuda. "Paljude jaoks on see esimene pidu ja minu soov on, et neile jääks sellest hea tunne ja tantsupisik süveneks," lausus Triinu Sikk.

Pisut teeb tantsijatele muret vaid ilmaennustus. Maie Orav rääkis, et neljapäevaks, mil toimub tantsupeo esimene etendus, lubatakse külma ja koledat ilma. Ahti Hussar aga meenutas prognoosi vaadates 2004. aasta laulu- ja tantsupidu. "Siis oli ikka päris jube ilm ja ametlik rongkäik otsustati ära jätta," sõnas ta. Lauljaid ja tantsijaid aga külm ja vihm ei heidutanud ning peorongkäigus sammuti omal algatusel.