Ivar Kaasiku uus näitus keskendub naisele

Väljapanek peegeldab elu enne ja pärast #MeToo lainetust. Maalidel on kujutatud naisi nii nende igapäevases töökeskkonnas, avalikus ruumis kui ka looduses. Teosed ei anna hinnanguid, kuid pakuvad äratundmishetki ja kutsuvad vaatajat kõrvutama neid omaenda eluga.

Erinevas formaadis maalid kujutavad naisi istumas, kuhugi minemas või midagi tegemas: sekretäre, raamatupidajaid, poemüüjaid, tehasetöötajaid ja modelle. Kaasiku maalid esitavad vaatajale uusi reaalsusi, kus tegeliku ja kunstliku kooseksisteerimine ähmastab piirid fakti ja fiktsiooni vahel. Ta jäädvustab inimesi ja asju viisil ning kohtades, mis pole tingimata reaalsed ja tekitavad oma mitmetimõistetavuses ka vaatajas sarnaseid tundmusi.

Kaasiku maalid ütlevad vähe nii tema enda kui ka kujutatud inimeste kavatsuste kohta. Kunstnik tekitab vaatajas segadust, hoides teda tema oma kujutlusvõime ja erootiliste impulsside vangistuses. Maalid paljastavad tahtmatuse näha ja tunnistada lapsepõlve selliseid külgi, mis küll ei vasta täiskasvanute loodud idealiseeritud arusaamadele, kuid kus pole kohta ega vajadust tunda piinlikkust või häbi.