/nginx/o/2019/06/27/12305453t1h7e08.jpg)
“Saarlased on distsiplineeritud rahvas, kes nahalt leitud puugi või sõrme läinud pinnu pärast hädaabinumbrit ei vali,” ütleb häirekeskuse Lääne keskuse päästekorraldaja-logistik Maret Kommer. “Häirekeskuse poole pöördutakse ikka siis, kui on tõesti probleem.”
Eelmisel aastal tehti Saare maakonnast hädaabinumbrile ligi 15 500 kõnet. Neist “kutseteks läksid” enam-vähem pooled ehk 7400.
Nii nagu igal pool mujalgi Eestis on ka Saaremaalt tehtud hädaabikutsetest kõige suurem hulk – ligi kaks kolmandikku – seotud terviseprobleemidega. Ülejäänud kutsed jagunevad politsei ja päästeameti vahel.
Kui vaadata üle-eestilist statistikat, siis politseikutseid on 35% ja päästekutseid ainult viis protsenti kõikidest kõnedest.
Mis mind murelikuks teeb, on alkoholiga seotud probleemid – nii kogu Eestis kui ka Saaremaal. Alkoholi tarbimisega seotud traumade tõttu tuleb meile palju kutseid. Meie jaoks on nii-öelda kuum koht oma kurva statistikaga Tallinna tänaval asuv meelelahutusasutus Kodulinna lokaal, kust tuleb kutseid nii nädalavahetusel kui ka nädala sees. Kui saabub suvi, on peatraumaga, kaklusega, ülejoomisega seotud kutseid lokaali juurest väga palju.
Suvisel ajal tõuseb ka selliste kõnede hulk Saaremaalt, kus helistatakse rahurikkumiste pärast. Võimsa tehnika abil muusikat kuulates tihtipeale ei mõelda sellele, kui kaugele muusika ja tümps tuulega kandub.
Perevägivalla juhtumite pärast helistatakse meile ka Saare maakonnast. Saaremaa politseikutsete statistikaski on lähisuhtevägivald teisel kohal. Helistatakse nii füüsilise kui ka vaimse vägivalla pärast.
Mis mõjutab päästekorraldaja tööd, on see, kui inimene ei tea täpset aadressi, kus ta elab. Saaremaaga seotud kutsete osas ei juhtu seda siiski kuigi sageli. Pigem on see suurte linnade probleem, kus aina ühest üürikorterist teise kolitakse.
Saaremaa puhul tekitab aga aeg-ajalt segadust näiteks see, kui helistaja teatab, et abi on tarvis Kuressaarde Auriga keskuse lähedale. Ometi ei asu Auriga Kuressaare linnas, vaid Kudjape alevikus. Kogemused on meid aga juba õpetanud tegelikku aadressi välja uurima. Lisaks aitab meid spetsiaalne kaardirakendus, mis kajastab ka rahvapäraseid asukohanimetusi ja muid objekte, mille abil oleks võimalik helistaja asukohta väljaselgitada.
Vahel ütleb helistaja kärsitult: “Mis te räägite, tulge juba!”, arvates, et sama inimene, kes kõne vastu võtab, on ka appi tulija. Naljaga pooleks öeldes: kui meie Pärnust tulema hakkaksime, läheks Saaremaal ikka väga kaua aega, kuni me ükskord appi jõuaksime. Samuti ei saada me abijõude välja alles siis, kui kõne lõpetame. Kui on toimunud midagi tõsist, näiteks maja põleb või on juhtunud liiklusõnnetus, ja oleme saanud aadressi, saadab taustal töötav logistik abijõud välja samal ajal, kui päästekorraldaja helistajaga räägib.
Et teaksime täpselt, kas on tarvis erinevat abi, on oluline, et inimene vastaks igale päästekorraldaja küsimusele. Abi kohale jõudmise kiirust see ei mõjuta, ent appi tõttajad oma autos saavad selgema pildi sündmuskohal toimunust ja toimuvast.
Siinsamas Auriga keskuses vestlesin ühe prouaga, kes paari aasta eest hädaabinumbrile kriitilises olukorras helistas. Talle öeldi, mitme minuti kaugusel on kiirabibrigaad, ning ta suunati häirekeskuse meediku jutule, kes talle juhtnööre andis. See proua oli häirekeskusele väga tänulik.
Tihtipeale on just lapsed teadlikumad ja teevad kõnesid oskuslikumalt kui täiskasvanud. Üldjuhul jääb päästekorraldajaga vestlev laps rahulikuks ning kuulab ja järgib juhiseid tähelepanelikult.
Tasub meeles pidada, et hädaolukorras tuleks esimene kõne teha ikka hädaabinumbrile 112. Siin Auriga keskuses vesteldes tõi üks naine välja, et kui ta auto metsloomaga kokku põrkas, helistas ta esmajärjekorra abikaasale. Ühendust tuleks aga võtta hoopis häirekeskusega ja pärast kõnet liin vaba hoida, et häirekeskusest saaks tagasi helistada. Lähedasi on võimalik teavitada ka hiljem.
Ja veel üks oluline asi: esmaabi andmise oskus on väga vajalik – seda tuleks kindlasti õppida ja omandatut iga kolme aasta tagant värskendada. Nii jääb see lihasmälusse ning inimene suudab abi anda ka kriitilises olukorras.