LGBT kogukond on nördinud: minister kiusab oma inimesi asjata (32)

Kerttu Kirjanen
, suvereporter
Copy
Tallinn, 21.05.2019
Valitsuse eelarvestrateegia arutelu Vihula mõisas. 
Pildil Riina Solman

The Estonian government dedicated two days at Vihula Manor to discussing the state budget strategy. 
FOTO: MIHKEL MARIPUU/EESTI MEEDIA
Tallinn, 21.05.2019 Valitsuse eelarvestrateegia arutelu Vihula mõisas. Pildil Riina Solman The Estonian government dedicated two days at Vihula Manor to discussing the state budget strategy. FOTO: MIHKEL MARIPUU/EESTI MEEDIA Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa) kooskõlastusringile saadetud uus nimeseaduse eelnõu, mis raskendab kooselu sõlminutel nime muutmist, on välja vihastanud vähemused.

LGBT kogukond on nördinud ja pettunud, et uue valitsusega on saabunud muutused, mis piiravad nende õigusi või võtavad juba tagatud õigused ära.

Nimelt ei tohi n-ö koosellunud inimesed loodava seaduseelnõu järgi võtta ühist perekonnanime. LGBT Ühingu juristi ja huvikaitseeksperdi Aili Kala sõnul on niigi piirav nimeseadus uues kuues kogukonna liikmetele veelgi piiravam.

Aili Kala ütles, et Solmanilt on kõlanud avaldus, et kahe samast soost koos elava isiku soov ühist nime saada on kunstlik ja sellega soovitakse elimineerida võimalust n-ö kunstlike perekondade tekkeks. Juristi sõnul võib selles osas arutleda võimaluse üle, et taolised sätted võivad olla põhiseadusega vastuolus. «See avaldus isegi ei varja seda, et uue ministri võimekus on suunatud oma rahva ja selle väiksema osa kiusamiseks. Kahjuks jääb seetõttu varju väga palju tähtsamaid küsimusi, millele minister võiks keskenduda.»

LGBT Ühingule esitati eelnõu kommenteerimiseks, kuid nende ettepanekuid ega kommentaare pole arvesse võetud. Praegu on ühingul võimalus vaid kommenteerida valitsusse minevat eelnõu ja selgitada kogukonnale, kuidas uus redaktsioon nende elu mõjutama hakkab. «Minister Solmanil on alati võimalus tulla ühingusse ja kohtuda «kunstlike perekondadega» ning saada infot selle kohta, et ta kiusab oma inimesi asjata. See teeb inimestele haiget ja on üleüldse samm tagasi inimõiguste valdkonnas,» kommenteeris Aili Kala.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna põhjenduste järgi jagavad Eesti nimetraditsiooni kohaselt sama perekonnanime paarid, kes on abielus. Kooseluseadus ja abielu erinevad selle poolest, et abielus võivad abikaasad võtta ühise nime, kuid kooselus mitte.

Praegu saab inimene teha vaba valiku – põhjendad lihtsalt ära, miks sa mingit konkreetset nime tahad. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungase sõnul võib juhtuda see, et läbi vaba valiku võivad inimesed võtta oma elukaaslaste nime, sest riik ei tea, kes kellega elab. See tekitab aga kunstlikke perekondi.

Kunstlikud perekonnad omakorda võivad tekitada õiguslikke segadusi, samuti arusaamatust ümbritsevates inimestes. «Seadus kaitseb ka sellise olukorra teist poolt (elukaaslast), kes ei soovi, et elukaaslane temaga sama nime kannab,» vastas Pungas.

Rahvastikuminister Riina Solman sõnas, et uue nimeseaduse vajalikkus tuleneb senise vananemisest. «2005. aastal jõustunud nimeseadus ei arvesta ühiskonnas toimunud muudatusi.» Võrreldes 2005. aastaga on maailm avatum ning ka Eestisse asunud elama rohkem välismaalasi. Uus seadus arvestab nende nimede erisusega.

Samuti on ministri hinnangul uue nimeseaduse struktuur selgem ja praktikas lihtsam kasutada, sest paremini struktureeritakse üld- ja erinormide vahekord, parandatakse sätete järjekorda ning muu vajalik, et ei tekiks tõlgendamisprobleeme ja õiguslikke vaidlusi.

«Uue nimeseaduse järgi piiratakse oluliselt süüdimõistetute võimalust nime muuta: raskes kuriteos süüdimõistetud ja kehtiva karistusega isik ei saa enam võimalust uue nimega oma identiteeti varjata,» rääkis Solman. «Samuti rakendatakse suuremad piirangud teise elava isiku perekonnanime võtmisel juhul, kui tegemist pole abikaasa või esivanema nimega.»

«Lisatakse ka nõue, et sündi registreeriv perekonnaseisuametnik teavitab sünni registreerimisel vanemat, kui lapse nimeks soovitakse isikunime, mida rahvastikuregistri andmetel kannab vähemalt üks elus isik. See ei tähenda muidugi, et vanemad ei võiks sellist nime panna, aga see annab neile teadmise ja võimaluse kaaluda, kas nad soovivad lapsele panna juba esinevat nimekomplekti,» selgitas Solman.

Lisaks tuuakse eelnõu toetamiseks elulisi näiteid: näiteks luuakse võimalus anda inimesele esmakordselt perekonnanimi. Eelkõige puudutab see Eesti elanikke, kes on välisriigi kodanikud ning kes on pärit teistsuguste nimetraditsioonidega riikidest. Näiteks isikul puudub perekonnanimi, kuna tema koduriigis on inimestel ainult eesnimed või juhtumid, kus Eestis elavatel perekonnanimeta välisriigi kodanikel sünnib Eesti laps. Ühtlasi on lisatud inimeste ringi, kes tohivad nime muuta (Eesti ja määratlemata kodanik), ka rahvusvahelise kaitse saajad, kellele on antud pikaajalise elaniku elamisluba välismaalaste seaduses sätestatud alustel ja korras.

Rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungase sõnul kehtib seadus kõigile, kuigi antud eelnõus on lisatud eraldi punkt, mille kohaselt ei saa nime muuta isik, kelle karistusandmed pole karistusregistrist kustutatud.

«Selline piirang on vajalik avalikkuse huvides ja puudutab rasketes kuritegudes süüdimõistetud inimesi, takistades neil varjata oma identiteeti ja toimepandud kuritegusid karistuse kehtivuse ajal. «Inimesi, kellel karistusregistris kehtiv karistus puudub, see keeld ei puuduta,» lausus ta.

Kommentaarid (32)
Copy
Tagasi üles