Selgusid Eesti esimesed kutselised keeletoimetajad

Keeletoimetaja 6. taseme kutse andja on Eesti Keeletoimetajate Liit. Liidu liige, kutsekomisjoni koordinaator Reili Argus selgitas, et eksam koosnes kolmest osast: teksti toimetamisest, korrektuurist ja vestlusest, kus kutse taotleja põhjendas tehtud parandusi. «Eksam ei olnud kergete killast, aga sooritanute arv tõestab, et ka mitte võimatu. Eksamitöö näitas hästi, milline on eksamitegija senine pagas, kui suur on tema leidlikkus ja põhjendusoskus, mil määral ta oskab eristada tähtsat vähemtähtsast ning kas ta näeb teksti kui tervikut või parandab üksnes üksikvigu,» ütles Argus.

Keeletoimetaja kutse omandasid Airi Männik, Külli Pärtel, Riina Reinsalu, Kristel Ress ja Margit Ross. Airi Männiku arvates on eksamit väga vaja, et väärtustada professionaalsete keeletoimetajate tööd. «Tavaliselt saab keeletoimetaja nii keerulise tekstiga töötades selle korraks kõrvale panna ja hiljem värske pilguga üle vaadata. Eksamil pani eeskätt ajapiirang meie oskused väga hästi proovile,» kommenteeris Männik. Nii keeletoimetaja enda kui ka võimaliku tööandja jaoks tähistab kutse kvaliteedimärki. Selline keeletoimetaja on oma teadmisi ja oskusi väärilisel tasemel tõendanud ning tööandja võib teda usaldada. 

Kuna keeletoimetamisturg on kirju ja klientidel on vahel keeruline sobivat keeletoimetajat leida, nägi liit vajadust hakata korraldama kutseeksamit, mille sooritajad suudavad pakkuda tellijale toimetamist esmaklassilisel tasemel. Nii valmis 2016. aastal liidus keeletoimetaja kutsestandard ja järgmised kolm aastat on kulunud eksami ettevalmistamiseks. 

Keeletoimetaja 6. taseme kutset saavad taotleda kõik keeletoimetajad, kel on kõrgharidus või vähemalt viieaastane erialane töökogemus. Kutseeksami edukalt läbinud pannakse kirja Kutsekoja kodulehele ja neile väljastatakse kutsetunnistus. Järgmine kutseeksam toimub 2020. aastal Tartus.