Aasta 2019 telerimaailmas

, Digitarga kaasautor
Copy
Foto: iStock

Käes on suvi ja enamik suurematest ja meil tuntud TV tootjatest on nüüdseks maailmale oma uusi mudeleid tutvustanud ning üksteise järel on need ka müüki jõudmas. Nagu ikka on valik mitmekesine, ehk orienteerumine erinevate funktsioonide ja tehnoloogiate seas võib osutuda parajaks väljakutseks. Seega vaatamegi lähemalt, millised mudelid on käesoleval aastal suuremate tootjate valikus. Mart Laanemägi tehnoloogiaportaalist Digitark tutvustab neis kasutatavaid tehnoloogiaid.

OLED, QLED ja LED

Peamine ja kõige suurem erisus peitub televiisorite paneelides. See tähendab, et tänasel päeval on ekraanide tootmisel kasutusel kaks peamist tehnoloogiat, OLED ja LED LCD.

OLED on LG poolt toodetav ja nende tipptelerites kasutatav paneelitüüp, mis oma olemuselt on paneel, mille iga piksel toodab ise oma valguse. Nimi OLED tähendabki orgaanilist valgusdioodi ingl. Organic Light-Emitting Diode. Mõneti on see sarnane kunagisele Plasmale, ehk iga piksel elab oma elu. Tänu nende võimele end ise ja eraldi täielikult sisse-välja lülituda, ei vajata eraldi taustavalgustust ning ekraanid saavutavad äärmiselt sügava musta värvi ja edastavad pilti, millel on väga hea kontrastsus ja värvid. Samuti on sellised ekraanid väga õhukesed ja energiasäästlikud.

Seega on OLED kokkuvõttes väga õhuke ja väga head pilti pakkuv tehnoloogia. Miinuseks on aga endiselt kõrgemapoolne hind, pisut väiksem heledustugevus ning mõningane pildi sisse põlemise probleem. See viimane tähendab seda, et olukorras kus ekraanil kuvatakse pikemat aega ühte ja sama staatilist pilti, jääbki kujutis alatiseks ekraanile õrnalt nähtavaks. Ehk OLED ekraanide puhul peab väga täpselt jälgima nende kasutusala ning koju mõeldud telerit ei saa kasutada näiteks mingi info pidevaks edastamiseks.

Käesoleval aastal on OLED tüüpi telereid hakanud pakkuma ka teised tootjad, kuid neis kasutatav paneel on reeglina ikkagi LG poolt toodetud. Erinevus peitub vaid pilditöötlustarkvaras, kasutatavates protsessorites ja muudes komponentides.

Loe edasi Digitargast.

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles