​Estofiilide koor: «õ» on kõige keerulisem

«Washingtoni Ülikoolil on Eesti ja teiste balti rahvastega eriline suhe. Me oleme ainus ülikool Ameerika Ühendriikides, mis õpetab kõigi kolme Balti riigi kultuurilugu ja keelt,» ütles Washingtoni Ülikooli koorimuusika professor Geoffrey Paul Boers.

Boers lisas, et nende ülikool on Baltimaade koorimuusika harrastamises eesrindlik peamiselt tänu Balti uuringute õppejõu Guntis Smidchensi tööle. Smidchens on küll Läti juurtega ameeriklane, kuid ta räägib puhast eesti keelt ja austab sügavalt eesti muusikat. Ühel oma Eesti külaskäigul andis Smidchens pika eestikeelse intervjuu ka Postimehele, kus oli raske arugi saada, et vestlus käib välismaalasega.

Ülikooli koor otsustas 2017. aasta kevadel, et soovib Eesti laulupeole pääseda. Samal aastal avas ülikool koorimuusika kursuse, kus hakati õpetama Balti riikide koorimuusika ajalugu ja õpiti ka laule. Mullu oktoobris saatsid nad laulupeo korraldajatele oma esimesed salvestused ning jäid ärevalt ootama, kas nad pääsevad laulupeole või mitte.

«Meie lauljad ei suuda ikka veel uskuda, et varsti olemegi kohal,» sõnas Boers ja lisas, et hoolimata tihedatest sidemetest eesti keele ja kultuuriga, on sõnade õppimine olnud koorile keerukas.

«Me tegime rasket tööd, et õppida ära nii õige hääldus kui ka vältida ameerika aktsenti, kui laulame. Õ on kõige keerulisem!» kirjeldas ta.

Sellegipoolest armastavad koorilauljad Boersi sõnul eesti keeles laulda, sest meie emakeel teeb lauljate hääled palju kõlavamaks ja musikaalsemaks kui ingliskeelse esituse puhul.

«Meil kõigil on oma lemmikud, kuid meile meeldivad kõige rohkem laulud, milles on tunda sügavat rahvuslikku hingust. Isegi Pärt Uusbergi uutes teostes on see iidne hing sees, aga eriti lauludes «Ta lendab mesipuu poole», «Ilus oled, isamaa» ja «Mu isamaa on minu arm»,» loetles ta.

Boersi sõnul on «Tuljak» aga tõeline keeleväänaja ning laul «Ära mind lahti lase» paneb lauljaid naeratama.