Ehituse erialadel koolitatakse liiga palju viimistlejaid

OSKA analüütiku Mare Uiboupini sõnul on viimastel aastatel suurenenud viimistlejaks õppijate arv, neid koolitatakse rohkem, kui neile tulevikus töökohti pakkuda on.  „Samas on konstruktsioonide ehituse õppurite arv kahanenud, mis süvendab veelgi erialase väljaõppega töötajate puudust. Veevärgi ja hoone tehnosüsteemide lukksepaks õppijaid on viimasel aastal juurde tulnud, kuid hoonete üha keerukamaks muutuvate tehnosüsteemide haldamiseks oleks neid vaja rohkem“, selgitas Uiboupin.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust analüüsinud OSKA ehituse uuringu ettepanekute ellu viimise arutelus osalenud eksperdid tõdesid, et tööturule sobivate erialade õpetamine on oluline, et tagada lõpetajatele vajalik töö ning ettevõtjatele sobiva väljaõppega töötajad. Näiteks võiks osad viimistleja erialale astunutest õppida konstruktsioonide ehitajaks või veevärgi ja hoone tehnosüsteemide lukksepaks, kellest tuntakse teravamalt puudust.

Lisaks rõhutasid eksperdid, et töökohapõhist õpet peaks ehituse erialadel rohkem pakkuma, sest see võimaldab juba töötavatel inimestel paindlikumalt õppida. OSKA uuringu järgi puudub paljudel ehituse oskustöötajatel erialane väljaõpe.

OSKA ehituse uuringus tehti ettepanekuid õppe vastavusse viimiseks tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadusega. Enamik uuringu ettepanekutest on kas juba ellu viidud või plaanitakse ellu viia aasta (49%) või kahe aasta (25%) jooksul.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on tööjõu- ja oskuste vajadus ehituses aastaks 2027 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.