Vaikne hääbumine: 25 aastaga väheneb Pärnumaa elanike arv kuuendiku võrra (7)

Pärnumaa elanike arv langeb statistikute ennustuse kohaselt veerandsajandiga üle 13 000 inimese ehk kuuendiku võrra.

Tänavu 1. jaanuari seisuga elas Pärnumaal 85 938 inimest. Rahvastikuprognoosi järgi jääb meie maakonna elanikke iga aastaga vähemaks mõnesaja võrra ja rahvaarv langeb 80 000st allapoole 13 aasta pärast. 2045. aastal elab Pärnumaal prognoosi järgi alla 73 000 inimese.

Vast koostatud prognoosi järgi on rahvaarvu kahanemine ligemale viis korda väiksem kui varasema, 2014. aasta andmetel tehtud prognoosi kohaselt. Siis ennustati 2040. aastaks kaheksa protsenti väiksemat rahvaarvu kui nüüdse järgi.

Muutuse põhjus peitub rändetrendi muutuses: eelmine prognoos koostati ajal, mil Eesti kaotas elanikke välisrändes, kuid nüüd on see muutunud. Seega rahvastikuprognoosi uue põhistsenaariumi järgi eeldab statistikaamet, et rände tõttu kasvab rahvaarv igal aastal umbes 1500 inimese võrra.

Sündimus on oluline komponent, mille kaudu rahvaarv peamiselt kasvab. Praegusi trende pikendades võib eeldada, et sündimuskordajad jätkavad kasvu. Prognoosi põhistsenaariumi järgi eeldavad statistikud, et sündimus kasvab 2080. aastaks tasemele, kus ta on praegu lõpetatud sündimuskordajana – keskmiselt 1,86 last naise kohta.

Oodatav eluiga on praegu meestel 74 ja naistel 82 eluaastat. Need näitajad on iga aastaga tõusnud ja ennustuse järgi jäävad endist viisi kasvama: 2080. aastaks on meeste oodatav eluiga 83,5 ja naistel 89 aastat. Meestel toimub kasv natuke kiiremini kui naistel, mille tulemusel väheneb Eestis muude Euroopa riikidega võrreldes eriti suur sooline lõhe 5,5 aastani.

Prognoosist selgub, et peamiselt hakkab rahvaarvu kujundama loomulik iive. Sünde jääb vähemaks ja mõne aja pärast hakkab surmade arv kasvama. Rahvaarvu muutuste puhul on oluline, kuidas muutub Eesti elanike vanuseline koosseis. Prognoos näitab rahvastikus tööealise (15–64aastased) elanikkonna 8,6 protsendist vähenemist 2060ndateni, millele järgneb väike kasv. 65aastaste ja vanemate osatähtsus rahvastikus kasvab ühtlaselt 20 protsendilt 30ni 2060. aastaks. 20 aastaga langeb laste (0–14aastased) osatähtsus rahvastikus 16 protsendilt 14ni ja edasi toimub väike tõus. Et sündimus on allpool taastetaset, jääb loomulik iive negatiivseks.

Maakondades toimuvad muutused erinevalt: kui Eestis kokku väheneb rahvaarv 2045. aastaks 2,7 protsenti, siis Ida-Viru, Järva, Valga ja Jõgeva maakonnas kolmandiku. Kahaneva rahvaarvuga maakondades on elanikkond keskmisest vanem ja neis kujundab rahvastikku peamiselt surmade arv. Rahvaarv suureneb enam Harjumaal, sealhulgas Tallinnas. Tartu maakonna rahvaarv püsib samuti väikses kasvutrendis.

Rahvastikuprognoose koostatakse vastavalt trendidele, pikendades neid tulevikku. Selline pikendamine ei ole kunagi ühene, sest tulevik on ettearvamatu. Isegi stabiilses kulgemises leidub alati alternatiive, rääkimata ootamatustest.

Statistikaametil valmis aastaks 2080 neli rahvastikuprognoosi. Peale selgitatud põhistsenaariumi on üks stsenaarium, kus sündimus ja ränne on kõrgemad, teine aga, kus sündimus on madalam, suremus kõrgem ja ränne tasakaalus ning kolmas stsenaarium, kus sündimus on perioodi lõpuks tõusnud taastetasemele.