Roheliste juhtkandidaadi sõnul tuleb paremäärmuslaste valijate muresid tõsiselt võtta (3)

Evelyn Kaldoja
, välisuudistetoimetuse juhataja
Copy
Ska Keller
Ska Keller Foto: Nicolas Landemard / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Kui paremäärmuslikke jõude valivate inimestega pikemalt rääkida, siis kuuleb, et nende mured on tõsised ja vajavad tähelepanu, ütles roheliste juhtkandidaat Ska Keller ühisintervjuus Postimehele ja teistele Euroopa väljaannetele.

Tema sõnul pole tegelik küsimus enamasti mitte immigratsioonis, vaid hoopis mures töökoha tuleviku või tühjeneva koduküla pärast.

Paistab, et teised on teilt keskkonnateemad üle võtnud: kliimamuutuste küsimuses olid debatil kõik teiega nõus, sellest on saanud peavoolu teema. Kas see tähendab, et rohelised on oma teemat kaotamas?

Tegelikult ei valmista see mulle muret, sest ainus, mida kõik ütlevad, on see, et kliima on oluline teema. Nagu te debatil nägite, on lahendused, kui neid üldse pakutakse, väga erinevad.

Meie oleme ainuke poliitiline jõud, kes on järjepidevalt ja usutavalt kliimakriisi vastu võidelnud.

Euroopa Rahvapartei (EPP) ei taha mingeid lahendusi, nad ütlevad ainult «ei, ei, ei». Mis ei aita eriti. Isegi sotsiaaldemokraatide hääletuste ajalugu selles vallas pole suurepärane, parem küll kui EPP-l, aga neist parem olla pole raske. Liberaalid on hääletanud näiteks saastekvootidega kaubitsemise süsteemi uuendamise vastu.

Ehk erinevusi on palju. Meie oleme ainuke poliitiline jõud, kes on järjepidevalt ja usutavalt kliimakriisi vastu võidelnud. Me ei karda, meil on hea meel, et see on lõpuks jõudnud meie poliitilisse arutellu.

Kas noorteprotestidelt, millest ka teie debatil räägiti, on loota rohelisi toetavaid valijahääli?

Loomulikult peab seda veel vaatama. Kliimaliikumine on väga tugev ja väga sõltumatu. Kuid näeme, et toetus rohelistele on mõne hiljutise uuringu järgi ja ka valimistel – näiteks Soomes – tõusnud. Usun, et see on seotud sellega, et kliimast on saanud kõigile tähtis teema.

Kas te ei pelga, et nüüd, mil parempoolsed parteid tugevnevad, muutub europarlament killustatumaks?

Me peaksime valimistulemused ära ootama. Paremäärmuslastest räägitakse alati palju, aga tegelikult on näha, et paljudes riikides pole nad toetust kasvatanud.

Näiteks Soomes räägivad kõik põlissoomlastest, aga tegelikult selgub, et nende esindatus parlamendis ei kasvanud (Põlissoomlased said juurde ühe koha, nende toetus langes võrreldes eelmiste valimistega 0,22 protsenti – toim). Hoopis roheliste esindatus kasvas 15 saadikult 20-le. Nad on seal suure esindatusega, aga ei saa öelda, et nad oleksid uus supertugev jõud.

Tuleb vaadata ka teisi arenguid. Kuigi jah, paremäärmuslased kujutavad endast vaieldamatult ohtu. Igaüks meist saab selles suhtes midagi ette võtta. Ise valida, mitte jätta valikuid teiste teha.

Kas olete mõelnud, milliste sõnumitega kallutada enda poole neid inimesi, kes hääletavad populistide ja paremäärmuslaste poolt? Mõnes riigis kuuleb ka argumente, et me oleme nii väiksed, et ei saa ise kliimamuutuste asjus midagi ette võtta, see on nii kallis – me ei tee midagi.

Kliimamuutuste puhul on paremäärmuslaste tüüpiline sõnum, et seda ei ole olemas.

Ma olen pärit Ida-Saksamaalt, see teema pole mulle võõras. Minu kogemus näitab, et kui rääkida inimestega, kes ütlevad, et nad valivad paremäärmuslasi, siis esimene probleem, mida nad mainivad, on migratsioon. Aga kui neid pisut kauem kuulata, selgub, et nad pole kunagi migranti näinud. Pole mingit migratsiooniprobleemi.

Nende tegelik probleem on selles, et nad muretsevad näiteks oma töökoha tuleviku pärast, selle pärast, et lapsed kolivad ära ja nende küla tühjeneb, et sinna ei käi enam busse ja puuduvad avalikud teenused. Need on päris probleemid, millega tuleb tegeleda, sest need on tõsised!

On muidugi ka muid põhjuseid, nagu rassism, aga enamasti on probleem selles, et need inimesed tunnevad, et kõik teised parteid on nad unustanud. See ei pruugi nii olla, aga neil inimestel on siiski reaalsed probleemid, millega tuleb tegeleda ja asi pole migratsioonis.

Milline on teie visioon metsade hoolitsemise asjus? On vaidlused riikide vahel, kus on väga vähe metsa, ja riikide vahel nagu Soome, kus on palju metsa.

Metsa tuleb majandada, aga seda tuleb teha jätkusuutlikult. See on võimalik. Metsad on tohutu varandus. Eriti näiteks Soomes. Ma tahaksin, et meil Saksamaal ka metsa järel oleks.

Vaid jätkusuutlikult majandades saab metsa ka tuleviku tarbeks hoida. Aga see ei tähenda, et metsa ei tohi üldse puutuda, tuleb olla ettevaatlik, mida sa seal teed.

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles