Mõõdukate eurokriitikute esikandidaat Salvinit ei pelga

Evelyn Kaldoja
, välisuudistetoimetuse juhataja
Copy
Jan Zahradil.
Jan Zahradil. Foto: Nicolas Landemard / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Euroskeptilisusel on halb maik küljes, meie esindame eurorealistlikku mõõdukat häält, ütles Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) juhtkandidaat Jan Zahradil pärast tippdebatti Postimehele antud intervjuus.

Kas te näete parempoolset fraktsiooni moodustada püüdvas Matteo Salvinis ECRi konkurenti?

Ma ei saa jätkuvalt aru, mis plaanid Salvinil täpselt on, ja ausalt öeldes ma isegi ei hooli sellest. ECRil on oma Itaalia liikmeserakond Fratelli d’Italia, mida juhib proua Giorgia Meloni.

Salvini räägib uuest grupist, aga siiani ta ainult räägib sellest, tal ei ole mingit uut gruppi. Ootame ja vaatame, mis saab pärast valimisi.

Teisalt me ei taha EList lahkuda ega seda lammutada. Ütleksin, et oleme eluterve, eurorealistlik mõõdukas hääl.

ECR on olemas ja paigas. Meil pole põhjust spekuleerida, mida teised parteipered teevad. Kui nad ühel päeval tahavad meiega läbi rääkida, siis räägime, kui nad valivad oma tee, pole meil ka sellest probleemi.

Kuhu paigutaksite ECRi grupi võrdluses nii Euroopa Rahvapartei kui ka teiste paremale jäävate gruppidega?

Oleme kusagil vahepeal. Ütlen alati, et tahame esindada tervet mõistust, mõõdukat häält kahe äärmuse vahel.

Üks oleks euroföderalistlik, kes tahab kõike Euroopa tasemele tuua. Manfred Weber oli selle kohta täna (üleeile õhtul debatil – toim) väga selge näide, sest ta pakkus välja kvalifitseeritud enamuse hääletust välispoliitika küsimustes, mille vastu me seisame. Ta pakkus kvalifitseeritud enamusega hääletust ka teatud maksuküsimustes, millele oleme samuti vastu.

Teisalt me ei taha EList lahkuda ega seda lammutada. Ütleksin, et oleme eluterve, eurorealistlik mõõdukas hääl.

Te ei ütleks, et olete euroskeptilised?

Ei, ma ütleksin, et euroskeptilisusel on halb maik juures. Ma olen teatud eurointegratsiooni aspektide suhtes skeptiline, mõnede teiste suhtes aga optimistlik. Näiteks olen väga optimistlik ühise kaubanduspoliitika ja põhivabaduste suhtes. Ühise välis- ja kaitsepoliitika, nagu ka katsete suhtes ühtlustada makse olen skeptiline.

Kas on midagi, mille pööraksite võrreldes ELi praeguse olukorraga tagasi?

Tõenäoliselt peaksid eurovolinikud hoiduma jõulistest poliitilistest avaldustest olukorra kohta konkreetsetes liikmesriikides.

Näiteks [Euroopa Komisjoni esimesele asepresidendile ja sotside juhtkandidaadile] Frans Timmermansile meeldib kritiseerida Poolat ja Ungarit, süüdistada neid õigusriigi põhimõtete rikkumises. Aga Timmermans pole kohtunik, kes saaks langetada lõpliku otsuse nende olukordade kohta. Meil on sõltumatud kohtud – Euroopa Kohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus.

Volinikud peaksid hoiduma selliste jõuliste avalduste tegemisest ja mitte ülemäära sekkuma liikmesriikide sisepoliitikasse, samuti mitte kehtestama Euroopa väärtuste sildi all meetmeid, mida liikmesriikide inimesed tajuvad sekkumisena nende traditsioonilistesse kommetesse, elustiili, sotsiaalsetesse tavadesse.

Kas on mõni olukord, mille puhul te siiski usute, et EL peaks sekkuma, või jätaksite kõik kohtute hooleks?

Kui rääkida nii tõsisest asjast nagu õigusriigi põhimõtete või Euroopa õiguse rikkumine, saab otsustada vaid kohus. Euroopa Kohus ei saa otsustada mitte millegi muu kui Euroopa õiguse rikkumise üle. Rääkides õigusriigist kui sellisest, on see puhtalt kohaliku õigussüsteemi teema.

Kui minna ECRi grupi siseelu juurde, siis mis tundeid tekitab teis brittide lahkumine?

Minusugusele Kesk- ja Ida-Euroopast tulevale inimesele oli see muidugi kurb.

Me oleme Ühendkuningriiki alati pidanud suurepäraseks liitlaseks. Nad on vägagi liberaalse majanduskorra, vaba turu, vaba kaubanduse poolt; nad on Atlandi-ülesed, nad toetavad koostööd USAga; nad on tugevad NATO liikmed.

Ma olen kurb, kuid pean austama referendumi tulemust.

Tšehhi ja euro – kas ühisraha on midagi, millega te kunagi ei liitu?

See on põhjus, miks pakun välja mitme valuutaga liitu. Kui on midagi, millest EL peaks loobuma, siis see on arusaam eurost kui ainsast ametlikust valuutast. Mulle meeldiks, kui meil oleks aluslepingutes punkt, et kõik ELi riikides kasutatavad rahad on võrdsed – olgu see euro, Tšehhi, Taani või Rootsi kroon.

Arvestades, et 75 protsenti mu kaaskodanikest on euro kasutuselevõtu vastu, paistab praeguse seisuga ebatõenäoline, et me kaaluksime tõsiselt eurotsooniga liitumist.

Mida kõigi valuutade võrdseks tegemine teie jaoks tähendab?

See peaks olema õiguslikult kirjas Euroopa lepetes. See viiks olukorrani, kus poleks kohustuslikku vajadust euro kasutuselevõtuks.

Siis, kui te Maastrichti kriteeriumid täidate?

Et te saate, aga ei pea siis euroga liituma (praeguse seisuga on see kohustus, mida näiteks Rootsi rikub – toim). Kui Eesti, Tšehhi ja teised 15 aastat tagasi ELiga liitusid, allkirjastasime liitumisleppe, kus on kirjas, et kuigi tähtaega pole, peame ühel päeval euro kasutusele võtma.

Eesti otsustas liituda. Meile meeldiks, kui meile antaks vabadus otsustada seda mitte teha, kui me ei taha.

Mis tšehhidel euro vastu on?

Neid teevad murelikuks kõik abipaketid ja eraldi eelarvefondid, kõikvõimalikud ideed võlgade jagamisest ning Kreeka või ükskõik millise teise valitsuse võlgade maksmisest.

Tšehhi Pank kasutas rahanduspoliitikat ka päris hästi, mis aitas meie ekspordisektorit. Valuutat tugevdades või nõrgendades saab suurendada oma ekspordivõimekust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles