Maakivi eelised on ilu ja kestvus
Aastaid tavaehitusega tegelenud Arne Lükepak sattus pooleteistkümne aastakümne eest pooljuhuslikult maakivi juurde.
"Klient tahtis suitsuahju ja tehtud see sai. Kuigi täna ma seda ise enam vaadata ei tahaks, tuli veel tellimusi, algul küll üksikuid, aga asi hakkas hargnema.”
Igal juhul hakkas maakiviga töötamine Arnele järjest enam meeldima. „Alguses kippusin kiirustama ja katsetama eri tehnoloogiaid, kuidas kiiremini tulemuseni jõuda, aga varsti mõistsin, et mida rahulikumalt asja võtta, seda parem on tulemus. Ise leian, et tänu maakivile olen ka ise rahulikumaks muutunud.”
Maakivist ehitamisel on suur pluss asjaolu, et kahte täpselt ühesugust kivi pole olemas ja kõik objektidki on ainulaadsed. See on korraga nii töö kui ka looming.
2010. a asutas ta osaühingu Kivi-Arne, mis märtsist novembrini tegeleb nüüd peamiselt maakivitöödega ja külmal ajal tavaehitusega. Pakutavate tööde nimekirja mahuvad maakivist ehitamine, hoonete ja müüride restaureerimine, looduskivitööd, müüriladumine, maakivi lõhkumine ja muud teenused. Et asi selge oleks, siis maakivist hoonete ja aedade ehitajad on reeglina eri tsunftide mehed. Arne leiab, et kõike ei saa hästi osata – kes on hoonetele spetsialiseerunud, tavaliselt aedu ei tee ja vastupidi.
„Mingil ajal unustati maakivi kui ehitusmaterjal Eestis ära. Mul polnud sellest ehitamist otseselt kuskil õppida, aga mõnelt targemalt mehelt olen siiski väga väärtuslikku nõu saanud. Olen neile väga tänulik. Praegu käin ise paar korda aastas koolitusi tegemas. Tänavu on augustis kavas üks ja septembris teine koolitus, korraldajaks Raikküla mõis. Keda huvitab, siis mõisa kodulehelt leiab infot. Pakume nii teooriat kui ka praktikat.”
Tööd jagub
Kõige rohkem tellitakse Kivi-Arnelt fassaadide ja vundamendisoklite katmist maakiviplaatidega. Populaarsust koguvad maakivist väliköögid. Palju on taastamistöid. Seda, et keegi tahaks tänapäeval terve hoone maakivist valmis ehitada, peaaegu ette ei tule. Keldritegi puhul on mõistlikum muudest materjalidest mooduleid kasutada.
Maakivi eelistamise põhjustest rääkides tuleb Arne sõnul esikohale seada ilu ja omanäolisus. Ja muidugi kestvus. Miinuseks kujuneb hind. „Kui kipsi paigaldan päevas sada ruutmeetrit, siis maakivist ehitan ehk paar ruutu. Hästi tegemine võtab aega, tööd on mitu korda rohkem ja siit tekkiv hinnavahe ehmatab paljud eemale.”
Ostan karjäärides maa seest värskelt välja tulnud kive, mis ei ole päikese käes seisnud, nii on kvaliteet parem.
Materjalina kasutab Arne nii maakive kui ka nendest lõigatud kiviplaate. Ehedam on mõistagi käsitsi lõhutud kivi. „Ostan karjäärides maa seest värskelt välja tulnud kive, mis ei ole päikese käes seisnud, nii on kvaliteet parem. Müüri ehitades kasutan valdavalt suuremaid, enam kui poolemeetrise läbimõõduga kive, väikeste kasutamine oleks justkui naljakas. Kui on vaja suuremaid nurkasid teha, peab kivi läbimõõt ulatuma juba meetri kanti,” toob mees näite. Kivid lõhub ta tavaliselt juba karjääris ja viib sealt otse objektile.
Seal, kus massiivseid ja raskeid kive kasutada ei saa, leiab abi maakiviplaatidest. „Pooleks murtud kivist lõigatakse kahe sentimeetri paksune seib, üks külg on murtud, teine lõigatud, ruutmeetri kaal on umbes kolmkümmend kilogrammi. Sellist plaati saab dekoratiivelemendina kasutada kus iganes.”
Objekte on Kivi-Arnel olnud üle Eesti ja ka piiri taga. „Vaid Lääne- ja Hiiumaale pole ma midagi ehitanud. Saartele väga ei kipu, olen seal justkui muust maailmast ära lõigatud. Küllap seal on oma meistrid olemas.”
Senistest töödest üks huvitavamaid sai tehtud Lottemaal: vundamendisoklid, Lotte maja maakivifassaad, Giovanni purskkaev ja Oskari kuuri kamin. „Tulemus sai just selline, nagu tellija soovis, pidi jääma mulje, et need on loomade ehitatud,” muheleb meister. Samuti meenutab ta meelsasti Sangaste lossi tõllakuuri taastamist ja mitut teist objekti.
Üheks lemmiktööks on Arnel kujunenud väliköökide ehitus. „Kindlasti tuleb paberile panna küttekollete arv ja nende asukohad, aga töö käigus muutub tavaliselt päris palju. Kliendil ja mul endal tekib uusi mõtteid, see on vahva loominguline protsess.” Huvitav on ka maakivi sobitamine tänapäevaste materjalidega, näiteks klaaspindadega. Valdavalt viivad tellimused Tallinnas elava mehe maapiirkondadesse, auto aastane läbisõit kerib 60 000 kilomeetri kanti.
Tellijateks mõttekaaslased
Enamasti teeb Arne tööd üksinda. Tal on küll palgal kaks väärt töömeest, aga tavaliselt ta nendega ise samadel objektidel koos ei ole. „Mulle lihtsalt meeldib omaette toimetada,” kommenteerib ta. Aga kui on suurem objekt, tuleb vahel kasutada alltöövõtjaid. Enda ettevõtet mees suuremaks kasvatada ei soovi, sest siis ei suudaks ta enam kvaliteeti kontrolli all hoida ja ega pädevat tööjõudugi pole lihtne leida.
Teisi maakivist ehitajaid mees konkurentideks ei pea, pigem kolleegideks. „Suhtleme omavahel sageli. Kui vaja, teeme koostööd, kaikaid kodarasse ei loobi. Kui mõni objekt enda graafikusse ei sobi, soovitan teisi. Mõistagi kipub turule trügima neidki, keda ise ei usaldaks. Olen näinud töid, mida on piinlik vaadata, aga ega ma seda kellelegi ütlema lähe. Klientidel soovitan siiski tausta uurida.”
Kundede ja turu kohta ütleb Arne, et küsijad on muutunud teadlikumaks ja teavad, mida tahavad. „Viis-kuus aastat tagasi vorpisin pakkumisi teha, hea, kui iga kümnes töösse läks. Praegu teen paar pakkumist kuus ja enamasti lähevad need töösse. Eriti just taastamistöö puhul peab mõistma, et päris täpset hinnapakkumist polegi võimalik koostada, sest töö käigus tuleb paratamatult ette üllatusi. Mul võib olla kuitahes palju kogemusi, aga seina sisse nägemise võimet mul pole. Uutel ehitistel on hinna arvestamine lihtsam. Tellijad on muutunud konkreetsemaks ja kindlamaks. Huvitav on see, et kõigiga, kes meilt maakiviehitise tellinud on, oleme igas mõttes kenasti klappinud, ju meid siis ühendab miski. Pole olnud ühtegi ebameeldivat kogemust.”
