Pärnu linn soovib piirata liikumist sõudekoridoris

Meresõiduohutuse seaduse järgi võib veeteede amet määrata veeliikluse ohutuse tagamiseks eripiirkonna ja otsustada seal kehtivad tingimused. Pärnu rae hinnangul on seda vaja, et tagada sõudekoridoris treenivate sõudjate ohutus ja viia miinimumi intsidentide risk. „Sportlased sõuavad paadis, selg ees, ega märka alati lähenevat veesõidukit. Samuti kardavad algajad lainekartuse pärast paadi ümberminekut ja neil puudub kogemus enda ümber toimuvat nii hästi tähele panna,“ selgitas Kosenkranius.

Linnavalitsus soovib, et Pärnule väga tähtis spordiala saaks ohutult areneda. Eripiirkonna kehtestamine võimaldaks teineteisest eraldada sõudepaatide ja muude veesõidukite ala ja sunniks ülejäänud veesõidukite juhte sõudjatega arvestama.

Koostöös sõudeklubidega on linn jõudnud seisukohale, et eripiirkond tuleks kehtestada Pärnu jõe Rääma linnaosa poolsest kaldast kolmel–neljal sõuderajal. Igapäevaste treeningute tarvis oleks parim variant neli rada, kus sõudjad saaksid saatjakaatriga ohutult liikuda.

Linn on valmis tellima navigatsiooniprojekti ja tegema koostööd eripiirkonna märgistamisel. Nõuetest kinnipidamist hakkavad kontrollima politsei ja veeteede amet.

Kuigi veesõidukite liiklemist Pärnu jõel reguleerib veeteede amet, oli möödunud kuul Pärnu Postimehele antud kommentaaris laevateede osakonna juhtspetsialist Kert Süsmalainen seisukohal, et omavalitsusel on õigus kehtestada veeliikluses piiranguid. Tema sõnade kohaselt pole ametil pädevust keelata jetisõitu, kui see häirib kohalikke elanikke või kahjustab veekogu.

Ameti ülesanne on luua tingimused ohutuks veeliikluseks: mõõdistamine, laevateede ja ohtude tähistamine navigatsioonimärkidega, navigatsiooniinfo ja -hoiatuste väljaandmine ja järelevalve. “Minu meelest peabki omavalitsus korraldama tegevuse avalikult kasutataval veekogu, näiteks: kui soovitakse eelisarendada sõudmist Pärnu jõel, tuleb see eri osalistega kokku leppida ja reguleerida,” sõnas Süsmalainen.