ÜRO: põgenike arv oli eelmise aasta lõpus rekordilised 70,8 miljonit

ÜRO pagulasamet UNHCR ütles oma iga-aastases üleilmsete trendide raportis, et 2018. aasta lõpu seisuga olnud põgenikearv 70,8 miljonit on «konservatiivne» hinnang. Eriti põhjusel, et Venezuela kriisi eest pagenutest on arvele võetud vähesed.

2017. aastal oli vägivalla või tagakiusu tõttu kodust põgenema pidanud inimeste arv maailmas 68,5 miljonit.

UNHCR omistas osa arvu suurenemisest Etioopias lahvatanud kogukonnavahelisele vägivallale ning kriisile Venezuelas, kust põgenevad toidu- ja raviminappuse eest iga päev tuhanded inimesed. 

Alates 2016. aastast on Venezuelast lahkunud hinnanguliselt 3,3 miljonit inimest, ütleb ÜRO.

UNHCR-i juht Filippo Grandi ütles Genfis ajakirjanikele, et 70,8 miljoni inimese sisse on arvestatud vaid need venezuelalased, kes on ametlikult varjupaika taotlenud. Neid on umbes pool miljonit.

Üldiselt on vägivalla või tagakiusu tõttu kodust pagenute arv maailmas viimase 20 aastaga kahekordistunud ning on nüüd suurem Tai elanike arvust.

Trend, ütles Grandi, liigub jätkuvalt «vales suunas».

Inimõigusühenduse Amnesty International järgi on pagulane inimene, kes põgeneb oma koduriigist ning kas ei saa või ei taha sinna relvakonflikti või tagakiusu hirmus tagasi minna.

Raportis öeldakse, et maailmas on 41,3 miljonit riigisisest põgenikku, 25,9 miljonit pagulast ja 3,5 miljonit varjupaigataotlejat ehk inimesed, kes ootavad vastust oma varjupaigataotlusele.

Enim riigisiseseid põgenikke ehk neid, kes põgenevad kodust, kuid jäävad oma riigi piiridesse, on Süürias ja Colombias. Süürias kestab 2011. aastast sõda ning Colombiat on vaevanud vägivald aastakümneid, ütles UNHCR.

Pagulaste grupis oli sees mitmesse riiki, eriti Liibanoni ja Jordaaniasse läinud 5,5 miljonit palestiinlast.

Pagulase jaoks on parim lahendus koduriiki naasmine pärast selle stabiliseerumist, kuid Grandi tõi välja, et 20 protsenti pagulastest on elanud eksiilis üle kahe aastakümne.

«Oleme peaaegu võimetud rahu tegema,» ütles UNHCR-i juht.

«On tõsi, et uusi konflikte ja põgenikke tekitavaid olukordi tuleb juurde..., kuid vanu ei suudeta kunagi lahendada,» lisas ta. «Mis oli viimane konflikt, mis teie mäletamise järgi lahendati?»

UNHCR on ärgitanud inimesi loobuma fraasist «põgenikekriis», eriti üle Vahemere Euroopasse tuleva rändevoo kohta.

UNHCR ütleb, et massiline migratsioon on küll suur väljakutse, kuid seda on võimalik hallata ja eriti heas positsioonis seda teha on rikkamad riigid.

Grandi kiitis Saksamaad migrantide vastuvõtmise eest ning ka püüdluste eest hajutada arusaam, et migratsiooni pole võimalik hallata, «isegi kui arvud on väga suured».

«Mulle üldiselt ei meeldi kiita ega kritiseerida, kuid arvan, et selles asjas tahaksin kiita tehtu eest Saksamaad,» ütles Grandi enne raporti avaldamist Berliinis.

Ta tõi välja, et kantsler Angela Merkel maksis rändesse avatult suhtumise eest suurt poliitilist hinda. See aga tegi kantsleri otsuse veelgi vapramaks, lisas Grandi.