Juhtkiri: 200 000 eurot vabaduse eest (5)
19. juuni 2019, 00:01
Peaaegu neli aastat tagasi esitas kaitsepolitsei suurettevõtja Hillar Tederile kahtlustuse, mille järgi andis ta tollasele Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele altkäemaksu. Siis eitas ta kõike. Eile tunnistas Teder aga Harju maakohtus, et ta siiski rahastas enne 2015. aasta riigikogu valimisi varjatult Keskerakonda. Eesmärk oli saada linnavalitsuselt endale soodsat otsust.
Teder läks kohtus ilmselt kõige kasulikumat teed ja sõlmis prokuratuuriga oportuniteedi. See tähendab, et ta ei pea end süüdi tunnistama, kuid on teo siiski toime pannud. Kriminaalkaristus oleks toonud seevastu tunduvalt suurema mainekahju ja raskendanud edasist äritegevust. Praegu ei jää Tederil karistusregistrisse mingit märget ja tal tuleb vaid tasuda sunniraha 200 000 eurot. Selle summa väljakäimine ettevõtjale ilmselt raskusi ei valmista.
Võib eeldada, et prokuratuur oli huvitatud vähemalt ühest väikesest töövõidust pikemas ja näiliselt lõputult venivas saagas. Samas tekitab küsimusi just oportuniteedi (mitte kokkuleppe) kasuks otsustamine. Nagu ka makstav summa. Parem varblane peos kui tuvi katusel, kuid sisuliselt ostis ärimees end paarisaja tuhande eest ju vabaks ja õigeks.
Siiski saab öelda, et nn Savisaare kohtuasjas on joonistunud selge muster. Tänaseks on kolm kohtualust – Paavo Pettai, Villu Reiljan ja Teder ise – kinnitanud, et jah, Edgar Savisaarega need asjad nii käisidki. Kuid seda tulebki justkui nii võtta, sest kaasuse peategelane tervise tõttu enam kohtu all pole. Avalikkus võibki vaid fantaseerida, mida kunagine Tallinna kõikvõimas linnapea ise vastaks kohtus süüdistustele.
Seni on armastatud rääkida, et niinimetatud maadevahetuse skandaal tõi poliitikute-ärimeeste omavahelised hämarad suhted päevavalgele. Praegune kohtuasi on aga selgelt näidanud, et mingist õhu puhastumisest ei saa juttu olla. Maadevahetuse kriminaalasi oli alles 2014. aastal punkti saanud, kui juba aasta hiljem olid tänase loo peategelased oma tegudega avalikult võimude huviorbiidis.
Siinkohal tuleb rõhutada, et Teder pole üksnes Keskerakonna sõber. Aastaid on ta olnud kõigi võimuerakondade suurrahastaja, annetades ka pärast 2015. aastat kümneid tuhandeid eurosid Reformierakonnale ja IRLile. Omamoodi küsimus ongi, kuivõrd eetiline oli erakondadest sellises olukorras Tederilt raha vastu võtta. Raha ju ei haise, ent kui Keskerakonna puhul kaasnes annetusega ootus vastuteeneteks, siis missuguse templiga on välja läinud ülejäänud summad?
Nii joonistubki kogu loo süsteemseim probleem ehk korduvad nimed nii ettevõtjate kui ka poliitikute seas. Mingit eneseregulatsiooni nende tsunftide sees pole toimunud.
Pidi ju alles kuu aja eest võtma riigikogugi 289 häälega parlamenti pääsenud Kalev Kallolt saadikupuutumatuse, et võimaldada tema üle edaspidi kohut mõista. Lisaks kuulub Kallo uue koosseisu kinnitamiseni veel Eesti Panga nõukogusse ning niisamuti Keskerakonna juhatusse. Keskerakonda juhib aga teatavasti peaminister, kes lubas oma partei puhastada ja uuendada.