Heterote õiguste paraad mõjub LGBT kogukonnale mõnitusena (2)

Mai lõpus teatas heterote õiguste eest seisva grupi Super Happy Fun America asepresident Mark Sahady, et Bostonis soovitakse augusti lõpus korraldada heterote uhkuse paraad. Paraad on vastukaaluks samas linnas sel kuul toimub geiparaadile, kus soo- ja seksuaalvähemused saavad tähistada enda kuulumist ühiskonda ja võidelda oma õiguste eest.

“Straight Pride” parade planned in Boston. With floats. pic.twitter.com/JcTsGRjNPn

— carolynryan (@carolynryan) June 4, 2019

Super Happy Fun America gruppi kuuluvad peale Mark Sahady ka president John Hugo ning «geisaadik» Chris Bartley.

Kuigi grupp reklaamib ironiseerivalt eesootavat üritust, kus president John Hugo sõnas Boston Heraldile, et nemad kui heterod on tüdinenud, et neid koheldakse kui alamklassi kodanikke, siis on neil paraadi korraldamisega tõsi taga. Grupi esindaja sõnas väljaandele Cut, et neil käivad läbirääkimised Bostoni linnavalitsusega, kus nad üritavad paraadi jaoks, kust ei puudu ka autod ning õhupallid, tänavaid kinni panna. Küll aga sõnas linnavalitsuse esindaja, et organisatsioon ei ole veel linnalt lõplikku luba paraadi korraldamiseks saanud.

See ei tähenda, et seda ei toimuks. Kui Cut küsis Bostoni linnapealt Marty Walshilt kommentaari heterote uhkuse paraadi korraldamise kohta, siis otsest vastust väljaanne ei saanud, vaid linnapea kiitis hoopis äsja toimunud soo- ja seksuaalvähemuste uhkuse nädalat.

«Igal aastal korraldab Boston nn uhkuse nädala, kus meie linn tuleb kokku, et tähistada mitmekülgsust, jõudu ja LGBT kogukonna aktsepteerimist. See on eriline nädal, mis tähistab Bostoni väärtusi – armastust ja kaasamist. Need on kõigutamatud,» sõnas Walsh.

Super Happy Fun America veebisaidil palub grupp oma toetajatel linnapeaga ühendust võtta, et nõuda hetereode vastase diskrimineerimise lõpetamist, sest ka nemad vajad paraadi. Lisaks sellele ristisid ürituse korraldajad Brad Pitti enda maskotiks, kuna ta sobib nende arvates selle ürituse näoks. Mõned päevad tagasi teatas Super Happy Fun America, et nende paraadi esinäoks ehk suur marssaliks saab tuntud geimees Milo Yiannopoulos.

Paraadid on LGBT kogukonna pärusmaa

Eesti LGBT Ühingu juhatuse liige Kristiina Raud sõnas, et Straight Pride ehk heteroseksuaalsete inimeste õiguste nimel peetav üritus on sellisel kujul parimal juhul rumal, halvemal juhul solvav ja ohtlik LGBT+ kogukonnale. 

«Teadmatusest küsitakse, miks ei ole heterote pride’i, võib vastata, et pride pole pidu peo nimel, vaid on ajalooliste ja tänapäevaste kannatuste tõttu sündinud üksteise jõustamise ja toetamise hetk,» sõnas Raud.

Ta lisas: «Kui aga sellegipoolest korraldatakse üritust, mille kirjeldus on identne LGBT+ kogukonna võitluse keelega ning asendatud on vaid orientatsiooni tähistus, on tegu mõnituse ja halvasti varjatud vaenulikkusega.»

Selle järel selgitas Raud paraadi ajaloolist tausta ning selle olulisust seksuaalvähemuste kogukonnale. Pride kui üritus sündis sellest, et LGBT+ inimesed avaldasid meelt vägivalla, ahistamise ja diskrimineerimise vastu. Täpsemalt tähistati esimese pride-marsiga Stonewalli baaris New Yorgis 1969. aastal toimunud mässu, mille põhjustas politsei korduv LGBT+ kogukonna ahistamine. Pride’ist kasvas kiiresti ülemaailmne nähtus, mis näitab, kui laialt on levinud erineva soo- ja seksuaalse identiteediga inimeste vastu suunatud vaen ja vägivald. 

«Sellest tulenevalt tekib heterote pride’i puhul küsimus, millest see sündinud on,» sõnas Raud.

Ta ütles, et heteroseksuaalsed ja cis-soolised (cis-sooline on inimene, kelle bioloogiline sugu ja tunnetuslik sooidentiteet langevad kokku) inimesed pole kunagi justnimelt oma soolise või seksuaalse identiteedi tõttu kannatanud poliitikute loodud diskrimineerivate seaduste või politseinike vägivalla käes, neid ei kiusata, ahistata ega rünnata nende soo või seksuaalsuse tõttu internetis või tänaval, nad ei pea kartma oma identiteedi avalikuks saamist peres, tööl või koolis.

«Iga inimene võib langeda millegi ohvriks, kuid antud juhul on rõhk just sellel, et heteroseksuaalsus ja cis-soolisus ei ole üldiselt probleemide põhjus,» lisas Eesti LGBT ühingu juhatuse liige.

Raud sõnas, et Bostoni korraldajate eesmärkide ja mõttemaailma kohta ei saa kindlalt midagi väita, kuid leidub teisigi, kes arvavad, et pride’id on kõigest pidu, millega LGBT+ kogukond end erilisena näidata tahab.

«Tõepoolest, mõnes riigis on pride’i üritused väga rõõmsad, kuid ka selleni on jõutud läbi pika ja raske teekonna. Tänaselgi päeval on see teekond paljudel veel ees,» tõi ta välja.

Paljudes riikides pride-üritusi ei toimu, sest võimud ei luba või inimesed ei julge. Need, kes sellegipoolest riskivad tänavatele tulemisega, peavad sageli kogema vägivalda – nii vastaste kui ka politsei käe läbi.

«Rahumeelselt kogunenud inimeste peal vägivalla kasutamine ei tohiks ju üheski ühiskonnas vastuvõetav olla,» sõnas Raud.

Eestis on pride’i ürituste ajalugu veel üsna lühike, kuid kogukond on väljendanud, et neid toetatakse ja vajatakse.

«Saame teha teavitustööd ning algusest peale selgitada, mis on nende ürituste eesmärk ning mis probleemidega kohalik LGBT+ kogukond silmitsi seisab. Loodetavasti kasvab pride'i toetajate hulk ka väljaspool LGBT+ kogukonda ning vastupidiseid suundumused summutatakse juba heterote endi seas,» sõnas Eesti LGBT ühingu juhatuse liige Kristiina Raud lõpetuseks.