Kadri Leetmaa: osalusõigus kõigile Tartu noortele (1)

Tartu linna on raske ette kujutada nende noorteta, kes on siia elama tulnud õpingute ajaks. Tudengid annavad Tartu kultuurielule ja linnaruumile näo. Enamik Tartu tudengitest ei ela aga rahvastikuregistri järgi Tartus ega saa seetõttu osaleda Tartu kaasava eelarve hääletusel.

Järgmisel istungil hääletab volikogu linnavalitsuse ettepaneku üle anda kaasava eelarve hääletamisõigus vähemalt 14-aastastele tartlastele (seni oli vanusepiiriks 16 eluaastat nagu kohalikel valimistel). Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on esitanud muudatusettepaneku, et anda hääletamise õigus kõigile samas vanuses Tartu üldharidus-, kutseharidus- ja kõrgkoolides õppivatele noortele sõltumata sellest, kuhu nad on sisse kirjutatud.

Siinkohal oleks paslik järele mõelda, mis on üldse tänavu juba 7. sünnipäeva tähistava Tartu kaasava eelarve eesmärk ja mõju. Väga põneva kaasava eelarve protsessi käigus antakse välja 200 000 eurot aastas maksimaalselt kahele hääletamise tulemusena võitjaks osutunud ideele (üks projekt kuni 100 000 eurot). Esitatavaid ideid on aga mitu korda rohkem, mullu 57 ideed.

Sellisel kujul on Tartu kaasav eelarve olnud ennekõike heade ideede kogumise, kogukondade elavdamise ja demokraatia õppimise projekt. Näiteks linna arengukava ja eelarvestrateegia avaliku väljapaneku järel laekub tavaliselt vaid üksikuid linnakodanike ettepanekuid, sest arengu kavandamise protsess on paljudele liialt abstraktne. Kaasava eelarve mõte on aga lihtne ja läbipaistev – see on võimalus, et hea mõte saab tõepoolest teostatud. Pealegi on ajalugu näidanud, et palju häid võiduta jäänud ideid on linn võtnud rahastada järgnevate aastate põhieelarvest.

Kui inimesed on hästi vastu võtnud kohaliku demokraatia tugevdamise algatused, on kasvavat isu võimatu ohjeldada.

Kaasava eelarve hääletamisel osales 2018. aastal linna kodulehe andmetel rekordiliselt 5291 tartlast, mis on 6,6 protsenti umbes 80 000 hääleõiguslikust (seni 16-aastastest ja vanematest) linnakodanikust. See jääb kaugelt alla valimisaktiivsusele kohalikel valimistel. Nüüd, mil linnavalitsus plaanib hääletamise vanusepiiri alandada, on veelgi selgem, et tegemist on pigem konsulteeriva küsitluse formaadiga. Miks aga sellisel juhul jätta otsustusõiguseta nii suur osa Tartus oma igapäevaelu elavatest noortest?

Eesti ja Tartu digivalitsemise lahendused paistavad Euroopas ja maailmas positiivselt silma. Paljudes riikides pole sellisele tasemele arendatud ideede esitamise ja e-hääletuse keskkondi. Samas on vähem digitaalsetes riikides näiteid ambitsioonikamatest kohaliku demokraatia arendamise ettevõtmistest.

Kaasava eelarve kohta võiks Tartu õppida 206 000 elanikuga Cascaisi linnalt Portugalis. (Huvilistele on materjalid saadaval portugali ja inglise keeles). Cascais alustas kaasava eelarvega Tartust veidi varem, juba 2011. aastal.

Hinnanguline osalusaktiivsus hääletamisel kasvas esimese kuue aastaga (2011–2016) kiiresti neljalt protsendilt 34 protsendile. Samal ajal sai rahastusotsuse 88 projekti, sealjuures ühe projekti maksimaalseks maksumuseks võis olla 300 000 eurot.

Esimese kuue kaasava eelarve aastaga on Tartus rahastatud tosin kuni 100 000- eurost projekti. Ka siis, kui arvestada, et Tartu on rahvaarvult kaks korda väiksem, on Cascaisi kaasav eelarve märgatavalt ambitsioonikam. Juba 2015. aastal jagati seal kaasava eelarve kaudu välja 18 protsenti linna investeeringutest.

Cascaisi ja Tartu kaasava eelarve eesmärgid on üsna sarnased: edendada kodanike kaasamist, suurendada huvi linna otsuste vastu, teha eelarve läbipaistvamaks. Cascais saavutab selle nii, et lubab hääletamisel osaleda registreeritud linnaelanikel, aga ka teistel vähemalt 16-aastastel linnas töötavatel ja õppivatel inimestel, isegi värsketel immigrantidel.

Meiega võrreldavat nüüdisaegset ID-kaardiga e-hääletamise süsteemi seal kasutada ei saa. Hääletada saab SMSiga Portugali suunakoodiga telefoninumbrilt. Iga inimene saab enda telefoniga seotud koodi. Kui inimest registris pole, saab ta selle koodi avalikust ruumist või kohalikest asutustest. Selliselt ongi hääletajate kogumiks just need inimesed, kes on kohalikust elust huvitatud.

Nüüd, mil linnavalitsus plaanib hääletamise vanusepiiri alandada, on veelgi selgem, et tegemist on pigem konsulteeriva küsitluse formaadiga. Miks aga sellisel juhul jätta otsustusõiguseta nii suur osa Tartus oma igapäevaelu elavatest noortest?

Järk-järgult arendatakse ka Cascaisis e-hääletuse keskkondi, ent digiprogress on mõeldud sisulist demokraatiat täiendama, mitte piirama. Samuti arendab Cascais lisaks suurele kaasavale eelarvele ka noorte kaasava eelarve liikumist. Kui inimesed on hästi vastu võtnud kohaliku demokraatia tugevdamise algatused, on kasvavat isu võimatu ohjeldada. Kaasaval eelarvel Cascaisis on mandaati palju rohkem kui ühelgi valitud rahvaesindajal.

Tartu elanike arv on aasta-aastalt vähenenud. Peamiseks linna rahvastiku kasvuallikaks on siia saabuvad õpilased ja tudengid. Peamine kahanemise põhjus on pärast gümnaasiumi, kutseõppeasutuse või kõrgkooli lõpetamist suundumine Tallinna ja välismaale parematele töömaadele või siis Tartu kanti jäädes elama asumine linna piiri taha.

Linnad üle Euroopa näevad palju vaeva noorte hoidmiseks. Rakendatakse isegi väga kalleid meetmeid, näiteks toetatakse noori esimese kodu loomisel. Kaasavas eelarves otsustusõiguse lubamine kõigile Tartu noortele oleks selle kõrval lihtsalt viisakas žest, kuid ometi annaks see noortele signaali, et kohalik võim peab nende mõtteid linna tulevikust oluliseks. Miks siis mitte seda teha?

Aga kuidas? Senist kaasava eelarve hääletuskeskkonda saaks täiendada lingi loomisega Eesti hariduse infosüsteemiga (EHIS). Vähemalt need Tartu õpilased, kutseõppurid ja tudengid (sh välistudengid), kes õpivad päevases õppes, võiks hääletajate sekka arvata juba 2019. aasta ideede hääletamisel. Tartu kui targa linna jaoks ei tohiks selline kaasava eelarve e-edasiarendus olla ületamatu.