Linnavalitsus tüürib Russalka ristmiku laiema variandi poole, kodanikeühenduste ees vabandatakse (6)

Linnavalitsuse tänasel pressikonverentsil tutvustas Tallinna Tehnikaülikooli professor Dago Antov linna tellimusel valminud uuringut Russalka ümbruse liikluslahenduse erinevate variantide mõjust liiklusele. Tema jutust jäi kõlama mõte, et ei ole mõistlik teed ühest kohast kitsamaks teha, ehk kasutada seda lahendust, milles eelmine linnavalitsus kodanikeühendustega kokku leppis.

Linnapea Mihhail Kõlvart rõhutas, et täna pole Reidi tee suhtes veel ühtegi otsust tehtud, aga kui linn peaks kodanikega sõlmitud kokkuleppest taganema ja tee Russalka juures laiemaks ehitama, siis tuleb inimeste ees vabandada.

«Kui see otsus tuleb, siis see tuleb mitte linnavalitsuse kasuks, vaid inimeste kasuks. Me lähtume sellest, mis hakkab selles piirkonnas toimuma. Ja kui autod seisavad seal tundide kaupa, siis ei võida sellest ei keskkond, ei inimesed,» ütles Kõlvart.

«Kui selline otsus tuleb, siis peame inimeste ees vabandama, et see eelmine versioon ei olnud piisavalt läbi mõeldud, kui sinna pandi linnavalitsuse allkirjad. Kui te küsite, mis on minu isiklik seisukoht, siis lähtuvalt sellest, mida me praegu teame, siis see otsus peab olema eelkõige mõistlik, mitte emotsionaalne,» lisas ta.

Kõlvarti sõnul esialgu läbirääkimised jätkuvad ning järgmisel nädalal kohtutakse ka kodanikeühenduste esindajatega, et neile olukorda selgitada.

Antov täpsustas, et praegu pole korrektne rääkida Reidi tee kitsamast ja laiemast variandist, sest tema analüüs ja arvutused puudutavad mitte Reidi teed tervikuna, vaid üksnes kolme lähestikku paiknevat ristmikku.

Professori sõnul on üks neist Reidi tee ja Narva maantee ristmik, mida praegu füüsiliselt veel ei eksisteeri. «Teine sõlmpunkt on reguleeritud jalakäijate ülekäik Russalka ja Kadrioru pargi vahel ja kolmas see, mida tunneme Russalka ristmikuna – Pirita tee ja Narva maantee ühendus,» ütles Antov.

«Jõudsime järeldusele, et kui me läheksime edasi nn kitsama, 3+3 realiste ristmike variandiga, siis eelkõige tipptundidel ja suurema koormusega liiklussuundades oleks oht, et liiklus ummistub. Liikluse ülekoormus sellel suhteliselt lühikesel, 200-meetrisel lõigul ulatuks 3+3 realise ristmiku variandi puhul umbes 20-30 protsendini liiklusvoost, mis tipptunnil ühe fooritsükliga ristmikku ei läbi ja peab jääma ootama järgmist fooritakti,» selgitas Antov.

«Selle tulemusena pikenevad ooteajad märgatavalt ja on oht, et lühikesel lõigul asuvad ristmikud hakkavad üksteise toimimist segama. Laiema variandi ehk 4+4 ristmike puhul on ummistumise tõenäosus üsna nullilähedane,» lisas ta.