Tellijale
Talvel nopib krokodillilt putukaid, suvel koogutab kodujõel
/nginx/o/2018/01/15/7486575t1h8b26.jpg)
12. juuni 2019, 00:01
/nginx/o/2019/06/11/12253095t1h6631.jpg)
Rahulikud ja soojad suveõhtud suisa kutsuvad jõe äärde. Kas siis loodusvaatlusteks, kalastamiseks või kanuuga kulgemiseks. Voolava vee ääres paigal püsides võib märgata, kuidas ümbritsev end näitama asub: mööda tuhiseb türkiissinise kuuega jäälind, tantsivad ühepäevikulised täidavad ümbritseva õhu, kaldas toimetab tumedakarvaline mügri ja keset jõge laiali pillutud kividel peatuvad häälekad kahlajad – jõgitildrid ehk vihitajad.
Kivil või mõnel veekogu kaldal peatuv vihitaja koogutab pidevalt tagakeha. Vähemalt seni, kuni märkab teda jälgivat inimest või konkurenti. Sel hetkel tõuseb rästamõõtu ning hallikaspruuni selja ja kitsa valge tiivatriibuga vihitaja lendu ning avab noka, millest väikese linnu kohta kostab võrdlemisi jõuline hääl.