Ema võitlus süsteemiga: kes aitab erivajadusega last? (5)

«Mul peaks rahapuu olema, et pakkuda oma lapsele seda abi mida ta vajab,» tõdeb Annika Ülejõe, kes möödunud aasta suve hakul koos oma 6-aastase poja Luisiga Eestisse elama tuli.

Pere naases kodumaale, et kõnepuudega poeg saaks eestikeelses keskkonnas paremat tuge oma kõne arendamiseks. Paraku on nad vajaliku abi saamiseks pidanud viimase aasta jooksul lõputult käima mitmete riigiametite ja kohaliku omavalitsuse asutuste vahet, kus neid erinevatel põhjustel aina edasi on suunatud. «Sel hetkel olin ma sada protsenti veendunud, et ma lahkun Eestist,» kommenteerib Ülejõe järjekordset tagasilööki oma lapsele abi saamise protsessis.

«Laps on tõesti sattunud menetluse objektiks. See on nüüd ametkondade asi selgitada välja, miks nii juhtus ja õppida sellest, et ükski teine laps enam ei satuks sellisesse olukorda,» möönab Õiguskantsleri puuetega inimeste õiguste valdkonna juht Juta Saarevet.

Kuidas kommenteerivad lapsele abi saamise protsessi sellega tegelenud ametkonnad ja miks meie lasteaiad keeruliste lastega hakkama ei saa, näeb Kanal 2 telemagasinist «Radar».