EL ja USA kutsusid Moldovas vaoshoitusele ja rahva tahte austamisele
Euroopa Liit ja USA kutsusid pühapäeval põhiseaduslikku kriisi langenud Moldova osapooli vaoshoitusele ja leidma demokraatiat ja õigusriiki austades olukorrast väljapääsu.
Moldova langes pühapäeval sügavasse kriisi pärast seda, kui presidendi kohusetäitja saatis parlamendi laiali ja kuulutas 6. septembriks välja ennetähtaegsed valimised vahetult pärast seda, kui parlamendis tekkis mitu kuud kestnud patiseisu järel uus võimukoalitsioon.
Parlament kinnitas laupäeval ametisse Euroopa-meelse alliansi ACUM ja venmeelse Sotsialistliku Partei koalitsioonivalitsuse eesotsas peaminister Maia Sanduga, kuigi põhiseaduskohus oli päev varem keelanud parlamendil kokku tulla ja käskinud presidendil selle laiali saata.
Kokkulepe jätab kõrvale valimistel teise tulemuse teinud Demokraatliku Partei, mida juhib oligarh Vlad Plahotniuc ja mis juhtis valitsust enne viimaseid valimisi.
Pühapäeval peatas kohus sotsialistist presidendi Igor Dodoni volitused ja määras ajutiseks riigipeaks Demokraatliku Partei esindaja, ekspeaminister Pavel Filipi.
Filip kuulutas 6. septembriks välja erakorralised valimised.
Moldovas kujunenud põhiseaduslikku kriisi ärgitasid lahendama nii EL, USA kui ka naaberriik Rumeenia.
EL kutsus avalduses üles «rahule ja vaoshoitusele» ja teatas, et on «valmis koostööks demokraatlikult legitiimse valitsusega».
EL-i välispoliitikajuht Federica Mogherini kutsus Moldovat «austama õigusriigi põhimõtteid ja tagama demokraatia toimimise».
USA kutsus «kõiki Moldova osapooli näitama vaoshoitust ja leppima poliitilise dialoogi teel kokku edasiliikumistees».
Veebruarikuistel valimistel «väljendatud Moldova rahva tehet tuleb austada sekkumiseta», teatas Ühendriikide välisministeerium.
Rumeenia president Klaus Iohannis kutsus «kõiki poliitilisi jõude vastutustundlikule dialoogile».
Veebruarikuised valimised võitis küll Sotsialistlik Partei, saades 101-kohalises parlamendis 35 mandaati, kuid konsultatsioonid 26 kohta võitnud ACUM-i ja 30 kohta võitnud Demokraatliku Parteiga ei olnud enne laupäeva tulemust andnud.
Konstitutsioonikohtu hinnangul moodustati valitsus päev pärast 90-päevast perioodi, mis on ette nähtud valimiste järel valitsuse moodustamiseks. Koalitsiooni väitel on valitsuse moodustamiseks aega kolm kuud, mitte 90 päeva.
Laupäevasel istungil tabas Plahotniuci terav kriitika, kui parlament nimetas oma otsuses riiki mõjuvõimsate oligarhide pantvangiks.
«Oligarhid on loonud diktatuuri, mille tööriistadeks on manipuleerimine, terror, valed ja desinformatsioon. Riik supleb korruptsioonis,» seisab ACUM-i liidri, siseminister Andrei Nastase ette loetud avalduses.
Pühapäeval avaldasid pealinnas Chişinăus meelt tuhanded Demokraatliku Partei toetajad ja Plahotniuc ütles neile, et endine võimupartei «läheb 6. septembri valimistele ja võidab avalikkuse usalduse».
Oligarh ütles ka, et Dodon ei ole presidendi ametikoha vääriline.
Samuti meeleavaldusel osalenud Filipi sõnul ei soovinud Demokraatlik Partei uusi valimisi, kuid «praeguses parlamendis ei ole kellegagi koostööd teha».
Dodon ütles aga, et kaalub võimalust kutsuda moldovlased rahumeelselt meelt avaldama. Demokraatlik Partei ei taha tema sõnul võimu rahumeelselt seaduslikule parlamendienamusele ja valitsusele üle anda.
Ametist tagandatud president kutsus rahvusvahelist üldsust vahendama võimu rahumeelset üleminekut Moldovas.
Nii Dodon kui Nastase olid varem süüdistanud Demokraatlikku Parteid massiivses valimispettuses, mille raames toodi sisse inimesi Moldovast lahku löönud isehakanud Transnistria vabariigist ning öeldi neile, kuidas tuleb valida.
Dodoni lähedane liitlane on Vene president Vladimir Putin, kes toetab Transnistria separatiste.
Kuid paljud moldovlased näevad oma riigi tulevikku Euroopas, nagu Rumeenia, kellega neid seovad tihedad kultuurilised sidemed.
Moldoval on olnud probleeme oma koha leidmisega pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. aastal.
Majandust turgutavad rahaülekanded välismaale tööle sõitnud moldovlastelt ning tööealiste elanike hulk on järsult langenud.
Moldova oli Transparency Internationali mulluses korruptsioonitajumise indeksis 180 riigi seas 117. kohal.