Kohus piiras Tallinna Sadama süüasja kajastamist (1)

Kohtumääruse kohaselt peavad menetlusosalised ja teised istungisaalis viibijaid, sealhulgas ajakirjanikud, hoidma õigusemõistmise huvide kaitseks saladuses tunnistajate ütluste sisu kuni kohtuliku uurimise lõpuni.

Kohus keelas istungitel viibijatel, kuid väljaarvatud kohtumenetluse pooltel, talletada kohtuistungit elektrooniliste vahendite abil.

Samas lubab kohus teha kohtulahendi kuulutamiseni istungil viibijatel kirjalikke märkmeid.

Kohus hoiatas nii menetlusosalisi kui ka teisi istungisaalis viibijaid, et kohtu määratud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine on karistatav kriminaalkorras nii rahalise karistuse kui ka üheaastase vangistusega.

Mai lõpus tegi maakohus esimese otsuse ja mõistis kokkuleppemenetluses Valdo Õunapile altkäemaksu andmisele kaasaaitamise ja rahapesu eest tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse.

Ülejäänud kohtualuste osas jätkub kohtupidamine tavakorras.

8. mail jõudis kohtuprotsess etapini, kus neilt küsiti pärast süüdistusakti avaldamist, kas neile on süüdistus arusaadav ja kas nad tunnistavad oma süüd. Kõik süüdistatavad peale Õunapi kinnitasid, et nad oma süüd ei tunnista. Õunap ütles toona, et jätab süüküsimuse kohtu otsustada, kuid mõni aeg hiljem läks ta prokuratuuriga kokkuleppele.

Ligi kolm aastat kestnud kriminaaluurimise käigus kaitsepolitsei kogutud tõenditele tuginedes süüdistab riigiprokuratuur Tallinna Sadama eksjuhte Allan Kiili ja Ain Kaljuranda aastatel 2005-2015 suures ulatuses altkäemaksu võtmises ja rahapesus.

Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele, lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kaht juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.

Lisaks eelmistele on kohtu all Eno Saar, Tõnis Pohla, Üllar Raad, Sven Honga, Toivo Promm, Valdo Õunap ja Jan Paszkowski ning HTG Invest AS ja Keskkonnahoolduse OÜ.

Süüdistuse järgi nõustusid Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted AS-iga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt.

Kiil ja Kaljurand nõustusid nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses, märkis süüdistus.

Süüdistuse kohasel moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.

Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro.

Süüdistuse väitel jõudis Paide ja Kaljurannani altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt 2016. aasta alguses.

Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.