Postiteenus peab toimima tõrgeteta igas Eestimaa paigas

Olukorras, kus riik rakendab erinevaid toetusmeetmeid maapiirkondade arendamiseks ning panustab sellesse, et inimestel oleksid igas Eestimaa piirkonnas tagatud vajalikud teenused ja hea elukeskkond, on Eesti Posti plaan nagu sahmakas külma vett krae vahele.

Eesti Posti juhatuse liikme Andre Veskimeistri jutt Vikerraadios, et iga talu postkasti lehti ja kirju enam tooma ei peaks, on äärmiselt kummaline. Samuti ei saa kuidagi pidada normaalseks, et tellitud ajalehed jõuavad inimestele koju mitmepäevase hilinemisega. Perioodika õigeaegne kojukanne on riiklik ülesanne. Sellel eesmärgil Eesti iseseisvumise järel 1918. aastal Eesti Post ka loodi. Veel tänagi võib ettevõtte veebilehelt lugeda, et tema eesmärk on maailma koju kätte toomine. See eesmärk on olnud järjepidev.

Olgem ausad, hakata posti pakiautomaatide kaudu inimesteni toimetama, ei ole mõistlik plaan. Eesti pakiautomaatide võrgustik ei ole praegu selline, et inimestel oleks neid automaate igal pool mugav kasutada. Kuidas igapäevase ajalehe järel käia, kui automaat ei asu paari sammu kaugusel ja isiklikku sõiduautot ei ole?

Meediast on läbi käinud ka Eesti Posti mõte lõpetada laupäevane kojukanne. Kõige valusamalt lööks laupäevase kande lõpetamine just maakonnalehti. Arvatavasti kaaluksid paljud inimesed kohaliku lehe tellimise lõpetamist, kui leht laupäeviti enam nende postkastidesse ei jõuaks. Kohalikud lehed on inimestele kõige lähedasemad: need vahendavad kohalikku infot ning on paljudele maapiirkonnas elavatele inimestele oluliseks teabeallikaks. Suurepärane näide on ajaleht Sakala, mis on oma pika ja väärika ajaloo jooksul toonud Viljandimaa inimesteni uudiseid nii kodukandist kui kaugemalt.

VIIMASTEL AASTATEL on Eesti Post tunduvalt kokku tõmmanud ka postkontorite võrku. Viljandimaal on osa postkontoreid asendunud postipunktidega. Praegu on laiem postkontorite sulgemise plaan peatatud, et otsida ühiselt pikaajalisemalt toimivat lahendust koostöös kohalike omavalitsuste ja kogukondadega. Oluline on, et inimesed saaksid vajaliku postiteenuse oma kodukoha lähedal. On selge, et inimeste tarbimisharjumused ajas muutuvad, ja kui me tulevikus tõesti näeme, et inimeste huvi perioodika vastu kahaneb, tuleb mõelda uute lahenduste peale. Ei ole välistatud, et viie, kümne või enama aasta pärast enam traditsioonilist postiteenust ei kasutata. Praegu on aga reaalne vajadus ja nõudlus kojukande järele ning Eesti Post kui selle valdkonna eest vastutav asutus peab selle tagama.

Olen sel teemal põgusalt väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministriga vestelnud. Ta on probleemiga kursis. Soovin lähiajal temaga seda teemat põhjalikumalt arutada ning ühiselt lahendusi otsida.