Kolm olulist teost, mis kirjutati vanglas (1)

Daniel Defoe «Hymn to the Pillory» («Kiidulaul häbipostile»)

Daniel Defoe (1660–1731) on meile kõige tuttavam romaani «Robinson Crusoe» järgi, kuid omal ajal oli ta aktiivne kõneisik Inglise kodusõja ajal toimunud 1688. aasta Kuulsa revolutsiooni ajal, mil võttis sõna väga suuri pingeid tekitanud religiooni ja poliitika teemadel.

1702. aastal kirjutas ta kurikuulsa pamfleti «The Shortest Way With the Dissenters» («Lühim viis käsitseda lahkusulisi»), millega naeruvääristas tooride püüdu puritaanlust välja juurida dissidente lihtsalt maha tappes.

Kui Defoe autorlus välja tuli, pandi ta Newgate’i vanglasse. Seal kirjutas ta poeemi «Kiidulaul häbipostile», mida müüdi tänavatel samal ajal, kui ta häbipostis seisis. Tänu poeemile võitis Defoe rahva südame ja selle asemel, et teda kivide ning roiskunud toiduga loopida, viidi talle hoopis lilli.

Markii de Sade «Les 120 journées de Sodome» («Soodoma 120 päeva»)

Donatien Alphonse François de Sade kirjutas «Soodoma 120 päeva» kõigest 37 päevaga 12-meetrisele paberirullile. Ta tegi seda 1785. aastal olles Bastille’i vanglas.

Kui vanglat neli aastat hiljem rünnati, siis võeti tema teos kaasa. Sade kirjutas hiljem, et nuttis käsikirja kaotamise pärast verepisaraid. Ta elas oma elu lõpuni teadmata, mis teosest sai. Sade suri 1814. aastal. Hiljem see leiti üles ja avaldati 1905. aastal.

«Soodoma 120 päeva» jutustab aadlikest, kes keskaegses lossis elavad 50 ohvri peal välja oma seksuaalfantaasiaid ja fetišeid. Sealt pärinevad sõnad «sadism» ja «masohhism».

Bertrand Russell «Introduction To Mathematical Philosophy» («Sissejuhatus matemaatilisse filosoofiasse»)

Bertrand Russell oli eluaegne patsifist ja ta pandi I maailmasõja ajal vangi sõjaväeteenistusest keeldumise tõttu. Suurema osa oma kuuekuulisest vangistusest veetis Russell kirjutades teost «Sissejuhatus matemaatilisse filosoofiasse», kus ta väidab, et matemaatika ja loogika on omavahel nii põimunud, et erinevad teineteisest nagu poiss ja mees: loogika on matemaatika noorus ja matemaatika on loogika meheiga.

Hiljem kirjutas Russell oma eluloos, et vanglaelu sobis talle mitmes mõttes hästi. Tal ei olnud seal kohustusi ega raskeid valikuid, keegi ei seganud tema tööd. 1950. aastal sai Bertrand Russell Nobeli kirjandusauhinna.

Allikas: Listverse