Eesti vormelikonstuktor saab nimelise mälestuspingi

Olles 1950 aastatel võidusõitja mootorrattal tekkis Seileril soov ehitada endale vormel-3 klassi võidusõiduauto, et osaleda N. Liidu autovõidusõitudel. Ta konstrueeris kodus ja ehitas Tallinna Autoremonditehases esimese Eesti võidusõiduauto ESTONIA-1. Auto oli sedavõrd hea, et juba esimesel võidusõidul Leningradis Nevski ringrajal püstitas Seiler absoluutse kiirema ringi läbimise rekordi.

Omades tehnikumiharidust innustus ta konstrueerima parendatud konstruktsiooniga võidusõiduautosid Estonia-2 ja Estonia-3, milledega mindi juba N. Liidu meistrivõistlustele. Viimase masina konstruktsioon oli niivõrd hea, et seda telliti Tallinna Autoremonditehaselt 36 autot. Nii sai alguse üle 1330 võidusõiduauto tootmine tehases. Võidusõiduautode seeriaviisilise toodangu juurutamise eest autasustati Ants Seilerit NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse Suure hõbemedaliga.

 Ants Seiler ei loobunud võidusõidust, võisteldes Estonia-2-l võitis ta 1959 aastal Kalevi I Suursõidu ja 1960 Kalevi II Suursõidu. 1961 aastal N. Liidu tšempioni tiitli ja tema rinda hakkas ehtima NSVL meistersportlase märk.

Samaaegselt võidusõiduautode valmistamisega võistles Ants Seiler mitmetel autovõidusõitudel saades auhinnalisi kohti. 1965 aastal võitis ta Estonia-9-l N. Liidu mitmeetapilisel meistrivõistlustel kokkuvõttes hõbemedali ja sama kordas ta 1966 aastal. Ta oli NSVL koondise liige võisteldes Itaalias, Ungaris, Saksa DV-s ja mujal.

Ants Seiler hukkus 2.06.1968 Baltimaade esivõistlusel Riias Bikernieki ringrajal. Tema kirstu kattis VSÜ «Kalev» lipp ja tema hauasambal on «Kalevi» vapp.

Pingi avamisel tulevad nii endised kui tänased võidusõitjad, konstruktorid ja Formula Student Team Tallinna noored. Erakordne üritus sillaks minevikku ja tänapäeva vahel. Pingi avab Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. Ülevaate Ants Seilerist teeb rallilegend Uno Aava.