Metsloomaühing annab nõu: mida teha, kui leiad abitu näiva linnupoja?

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Foto: Eesti Metsloomaühing / Facebook

Seoses sellega, et Eesti Metsloomaühingule on viimaste nädalate jooksul tulnud hulgaliselt kõnesid maast leitud linnupoegade kohta, tuletavad ühingu vabatahtlikud meelde, kuidas sellises olukorras käituda. 

Esimesed linnupojad on praeguseks koorunud ning pesast välja läinud. Kui leiad sulgedeta poja, on esmane asi üles otsida pesa. Kui see on leitud ja vähegi ulatuses, proovi poeg tagasi pessa tagasi asetada. Linnud lõhna ei tunne, seega ei tasu karta, et ema teda järsku omaks ei võta. Ema juures on neil suurem võimalus ellu jääda kui Metsloomaühingu asenduskodus. Kui sa aga pesa asukohta tuvastada ei suuda, võta Metsloomaühinguga ühendust ning vabatahtlikud annavad endast maksimumi, et linnupoega aidata.

«Tihtipeale helistatakse ka murega, et leiti mittelendav vares, kellel on tiivad katki. Osad veel lisavad, et teised varesed kraaksusid ja kaitsesid teda,» tõi Metsloomaühing näite. «Pilti nähes aga selgub, et tiibadel on alles torud, kust pole veel suled välja arenenudki. See aga näitab seda, et varesepoeg võeti oma emalt ja isalt ära. Varestega tuleb olla ettevaatlik — nad kaitsevad poegi väga agressiivselt!»

Samamoodi on praeguseks koorunud ka kajakatibud, kes on linnapildis tavaliseks nähtuseks. Võib tunduda, et kisav kajakapoeg vajab päästmist, kuid tegelikult käivad vanemad teda toitmas ja teda ei ole vaja puutuda. Sarnaselt varestele on agressiivsed ka kajakad, mistõttu on poegadele lähenemine ebasoovitav. 

Ühed häälekamad tegelased on muru sees istuvad rästapojad, kes samuti emasid hüüavad. Ka nemad tuleb jätta oma kohale. Kui nad on aga kuskil ohtlikus kohas, näiteks sõidutee ääres, tuleks nad eemale viia ja mõne põõsa alla poetada. 

Eriliste abivajajatena on tagasi saabunud piiritajad. «Kui leiad maast piiritaja, võta ta kinnastega, rätikuga või mõne muu asjaga kätte ning kiiguta teda seni, kuni ta tiibadele tuule alla saab,» õpetas Metsloomaühing. «Piiritajad elavad lennates ning maa peale sattudes nad enam iseseseisvalt õhku ei tõuse!»

Kahtluse puhul tasub esmalt Metsloomaühinguga ühendust võtta, sest vabatahtlikud on alati valmis nõu andma. Küsija suu pihta teadupärast ei looda — ära puutu poega lihtsalt sellepärast, et ta tundub abitu. Eesti Metsloomaühinguga saab ühendust numbril 5632 2200 või läbi Facebooki.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles