Karuputke võõrliike tõrjub enim väljakaevamine

Kuido Saarpuu
Copy
Karuputk Tartumaal
Karuputk Tartumaal Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Tänavu tellib riik hiid- ja Sosnovski karuputke tõrjet 2270 hektaril ja eelmiste aastatega võrreldes nõutakse rohkem taimede väljakaevamist.

Riik on panustanud üle-eestilisse võõr-karuputkede tõrjesse üle kümne aasta, mis on ainulaadne kogu Euroopas. Tehtud töö annab iga tõrjeaasta järel üha paremaid tulemusi. Mitmeid seniseid putke kasvukohti enam pole ja paljudes kolooniates taimede tihedus järjest väheneb. Karuputk on täielikult hävinud juba 442 hektaril.

„Ühe kasvukoha hävitamine nõuab aastatepikkust järjepidevat ja kvaliteetset tööd, mille esimesed suuremad tulemused on nüüd näha. Karuputkete kolooniate hõrenemine võimaldab meil herbitsiididega pritsimise asemel suurendada putkede väljakaevamist. Kui mullu kaevati putki 105 hektaril, siis tänavu kaevatakse taimi 544 hektaril. Lisaks on osal aladel taimede väljakaevamine kombineeritud herbitsiiditõrjega,“ lausus Eike Vunk, keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist.

Riik on panustanud üle-eestilisse võõr-karuputkede tõrjesse üle kümne aasta, mis on ainulaadne kogu Euroopas.

Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, mistõttu neid tuleb tõrjuda. Riigi tellitud karuputkede tõrje kestab maist augustini, vajadusel septembrini. Esimene tõrjering peab olema tehtud 20. juuniks. Tõrjesse on hõlmatud kõik teadaolevad kolooniad, sõltumata maa omandist või sihtotstarbest. Kaevamine on kohustuslik meetod veekaitsevööndis, lisaks enamasti määratud ka mahe- ja õuealadel, mesilate läheduses ja väikestes ning väga hõredates putkekolooniates.

Maaomanikel on õigus riiklikust tõrjest keelduda, kuid siis peavad nad tõrjet ise tegema. Tulemusliku ja võimalikult ohutu tõrje tegemise juhised leiab keskkonnaameti kodulehelt, kust on kättesaadav ka teadaolevate karuputkekolooniate asukohainfo ja neis kasutatavad tõrjemeetodid. Karuputke uutest leiukohtadest ja putkega seotud muredest saab teada anda keskkonnaameti spetsialistidele või e-posti aadressil info@keskkonnaamet.ee.

Karuputke võõrliigid on kantud Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, mis tähendab, et nende kasvatus ja igasugune tegevus või ka tegevusetus, mille tulemusena taim võiks levida, on keelatud.

Karuputketõrjet korraldab keskkonnaamet, rahastab keskkonnainvesteeringute keskus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles