Juhtkiri: majandus üllatas (4)

Postimees
Copy
Raha. 
Raha. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Juba aastaid on hoiatatud, et Euroopa majanduse kohal on murepilved: Brexit, USA-Hiina kaubandussõda, euroala aeglustuv majanduskasv. Kui lisada siia palju kordi sedastatud tõde, et Eesti on väike avatud majandusega riik, mis sõltub ekspordist, oleks meil muretsemiseks justkui kõvasti põhjust. Ja ometi saime eile teada, et Eesti majanduses särab soe suvepäike.

Meenutuseks: veel paar päeva tagasi prognoosisid analüütikud, et majanduskasv võiks esimeses kvartalis jääda 3–3,5 protsendi vahele. Eile seevastu selgus, et Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas esimeses kvartalis võrreldes aastatagusega lausa 4,5 protsenti. Nii kiiresti kasvas majandus viimati 2017. aasta neljandas kvartalis. Võrdluseks, Lätis oli kasv kolm protsenti ja Leedus neli protsenti.

Alustuseks võib paljudele tulla ehk üllatusena, et viimased kaks ja pool aastat majanduskasvu vedanud ehituse roll oli sedapuhku tagasihoidlik. Esimese kvartali majanduskasv toetus hoopis suuresti töötlevale tööstusele: see andis umbes kolmandiku majanduskasvust. Tagasihoidliku eratarbimise asemel vedasid kasvu hoopis investeeringud. Ja see on kahtlemata hea uudis.

«Liiga ilus on, aiman õnnetust,» ütles skeptiline kapten Zeljonõi kunagises kultusmultifilmis «Kolmanda planeedi saladus». Nii pessimistlik ei tasu siiski olla, eriti kui arvestada, et ootused mõjutavad ka suuresti tulevasi majanduskasvu näitajaid. Kui kardetakse langust, siis vähendatakse investeeringuid, ning majandusbuumi ootuses pigem suurendatakse neid.

Praegune kasv on samas valitsusele teretulnud uudis. Veel teisipäeval arvati, et järgmise nelja aasta jooksul on vaja kärpida eelarvet tasakaalu saamiseks ligi kolmsada miljonit eurot. Ootamatult suur majanduskasv võib valitsusele anda aga mänguruumi, mida veel mõni päev tagasi ei olnud. Et valitsus ei raiunud kärpekavasid kivisse ja otsustas oodata sügiseni, kui selguvad riigi rahalised võimalused. Augustis tuleb rahandusministeeriumi uus majandusprognoos, mis on aluseks eelarve koostamisel. Lisaks on siis pilt selge aasta esimese poole maksulaekumiste osas. Ka selgub augustiks, kas ülikiire kasv tulenes erakorralisest sähvatusest või on tegemist muutunud oludega. Kui tegu on püsivama arenguga, võib näiteks vahepeal välistatud teaduse lisarahastus või päästjate ja õpetajate palgakasv ning erakorraline pensionitõus siiski teoks saada.

Hetkel siiski on mõistlik säilitada rahu ega mitte sattuda joovastusse.

Praegu on siiski mõistlik säilitada rahu ja mitte sattuda joovastusse. Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul peaks riik kulutuste tegemisel olema pigem ettevaatlik, et tekitada eelarvesse ruumi, juhuks kui majandust tuleb ühel hetkel toetama hakata. Ökonomist märkis veel, et majanduse ergutamiseks vajalikud projektid tuleb aga juba praegu välja töötada, et need võimalikult kiiresti ellu viia, kui olukord märkimisväärselt halveneb. Nagu leidis ka lahkuv Eesti Panga president Ardo Hansson, saab kehvadel aegadel sama raha eest ehitada rohkem kilomeetreid maanteid kui praegustel headel aegadel.

Olgu eilne uudis pealegi rõõmustav, on põhjust veel üks kord meenutada loendamatu arv kordi kõlanud sedastust: Eesti on väike avatud majandusega riik, mis sõltub ekspordist. See, et meil läheb praegu oodatust pisut paremini, ei kaitse meid globaalse majanduse ja poliitika tõmbetuulte eest. Seda teeb ikkagi ettevaatlik ja tasakaalukas eelarve- ja majanduspoliitika, mille ajamiseks soovime vabariigi valitsusele palju jõudu ja rahulikku meelt.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles