Lugejat ootab ees ajaränd läbi laulupidude

Raamatu «Laulupeod Postimehega. 150 aastat Eesti üldlaulupidusid Postimehe kajastuses» saateks on kirjutanud Rein Veidemann, et selles tekstikogumikus avaneb lugejal ainulaadne võimalus osaleda üldlaulupidude ettevalmistuses, nende toimumises ja kajastuses läbi kogu meie üldlaulupidude ajaloo. Ühtlasi näeb lugeja, kuidas on Postimees, mis vahepeal ilmus Edasi nime all, kujunduslikult muutunud.

Kujundus ja kajastus

Veidemann juhib sissejuhatuses tähelepanu sellelegi, et kujunduslikust ehk vormilisest küljest tähtsam on kajastus ise, «mille lugemine annab ettekujutuse sündmuse mõõtkavast ja suhtumisest sellesse. Ajastud ja ideoloogiad vahetusid».

Jahmatuseks nimetas toimetaja tähelepanekut, et laulupidude kajastused olid endistel aegadel ideoloogiliselt kallutatud.

Raamatu koostajad Heili Reinart, Bretty Sarapuu ja Lauri Vanamölder on istunud rahvusraamatukogus ja arvuti taga vanu ajalehti lapates mitmeid nädalaid. Leitud asjakohasest kraamist tegi lõpliku valiku Vanamölder, kes on «Laulupeod Postimehega» toimetaja, igapäevase ameti poolest aga sisekaitseakadeemia kirjastaja.

Mis on rikkalikust tekstide ja piltide kogumist eriliselt meelde jäänud?

Kõigepealt nimetas Vanamölder üllatust, mille tekitas teadasaamine, et 1947. aasta laulupidu kajastas veel Postimees, mitte Edasi (sest nõukoguliku nime all hakkas ajaleht ilmuma aastal 1948). Jahmatuseks nimetas toimetaja tähelepanekut, et laulupidude kajastused olid endistel aegadel ideoloogiliselt kallutatud: vastavalt sellele, milline võim parasjagu valitses.

Kolmandaks nimetas Vanamölder avastust, et ühel aastal, ja nimelt 1985, oli laulupeo kajastus mahtunud ainult ühte artiklisse, tavaliselt on aga Postimees ja Edasi kirjutanud peost pikalt ja põhjalikult, läbi mitme lehenumbri.

Enne tule süütamist

Postimehe kirjastuse juht Eia Uus avaldas rõõmu, et trükikoda tuli oma tööga toime laulupeotule süütamise päeva eel. Ta nimetas raamatu tekstidest endale eriliselt meelde jäänuks kõigepealt 1869. aasta uudist «Keeldud korter», milles selgub, et Tartu maavanemad ei võtnud küladest tulnud lauljaid enda kodudesse ööbima. Tekstid on tema sõnul väga erinevas stiilis, osa neist hästi värvikad ja vahvad.

Raamatu esitlusele 1. juunil kell 11 ERMis on oodatud kõik huvilised.