Muuseumi salapärane raudrüü sai uueks

Raul Vinni
, ajakirjanik
Copy
SALADUSLIK RAUDRÜÜ: Priit Kivi (vasakul) ja Peter Erik Mustonen koos värskenduse saanud raudrüüga.
SALADUSLIK RAUDRÜÜ: Priit Kivi (vasakul) ja Peter Erik Mustonen koos värskenduse saanud raudrüüga. Foto: Taniel Vares

Saaremaa muuseumi alles hiljuti mulaažiks peetud, kuid hiljuti autentsuse tõestuse saanud raudrüü läbis tipptegijate käe all uuenduskuuri.

Muuseumi peavarahoidja Priit Kivi sõnul käis raudrüü värskenduskuuril Rootsis, kus sellega tegeles Euroopa üks paremaid raudrüüde valmistajaid ja restaureerijaid Albert Collins. Kahe kuu jooksul kohendati seda puusadest, väheke käsivartest, pisut lõua alt ja mujaltki.

Saaremaa muuseumi suurim tänu kuulub Kivi sõnul Peter Erik Mustonenile, kelle eestvõtmisel ja rahalisel toetusel meie raudrüü renoveeritud sai. Soomlasest kollektsionäär ja ajaloolise relvastuse uurija oli ka mees, kes lahendas Saaremaa muuseumi raudrüü saladuse.

Raudrüüd eksponeeriti Saaremaa muuseumis juba enne II maailmasõda, kuid see oli kogus millegipärast arvel pärast sõda ajaloo instituudis valmistatud mulaažina.

Saaremaa muuseumi raudrüü. 1930. aastad.
Saaremaa muuseumi raudrüü. 1930. aastad. Foto: M. Õnnis

Võrdlusmaterjali alusel taipas Mustonen, et tegemist on siiski peamiselt 16. sajandist pärineva originaaliga, täpsemalt mitmest raudrüüst kokkupandud komplektiga. Miks ja millal erinevad rüüd omavahel kokku pandi, ei oska keegi enam öelda, kuid teada on, et ka 16. sajandil kasutati aeg-ajalt erinevatest osadest komplekteeritud raudrüüsid.

Saaremaa muuseumi rüüst enamiku moodustavad jalaväe raudrüü osad. Erandiks on kiiver, mis on tegelikult ratsanikukiiver ja mis sellesse jalaväelase komplekti ei kuulu. Ajaliselt on see ka veidi uuem – umbes aastast 1620. 

Rinnaplaat on aastatest 1540–1550, jalakaitsmed ja rinna alakaitse on mõlemad aastatest 1550–1570, kuid mõlemad seejuures pärit mõnest muust komplektist. Käe-, selja- ja kaelakaitse on tehtud aastail 1580–1600.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles