Raimond Tamm: 750 jalgratast kuulutavad Tartus uut ajajärku (2)

Raimond Tamm
, Tartu abilinnapea, Reformierakond
Copy
Raimond Tamm
Raimond Tamm Foto: Margus Ansu

Tuleval laupäeval alustab Tartus tööd 69 rattaparklat ning nende vahel hakkab ringlema 510 elektrijalgratast ja 240 tavajalgratast, mis muudavad liikumisharjumusi ja loodetavasti ka mõtlemist, sest rattasõit on mugav ja soodne.

Tartu linnapilt muutub 8. juunil väga palju, sest tänavatele lisandub vurama korraga koguni 750 uut jalgratast. Käivitub ülelinnaline ja paljude tartlaste poolt pikisilmi oodatud rattaringlus, rattalaenutuse võrgustik. Lisaks sellele, et lisandub kiire, mugav, odav ja tervislikke eluviise toetav liikumisvõimalus, astume ka tubli sammu rohelisema ja puhtama linnakeskkonna poole.

Küsitlustulemused kinnitavad, et ligikaudu veerand senistest autokasutajatest on valmis vähemalt osa igapäevasõitudest rattaringluse ratastega ette võtma. Selle tulemusena väheneksid märkimisväärselt linnaliikluses tekkivad ja kliimamuutusi põhjustavad süsihappegaasi heitmekogused ja tervisele kahjulikke ühendeid paiskuks õhku vähem.

Oma igapäevaste liikumisharjumuste muutmine ei sünni üleöö ning iseenesest. Auto asemel jalgratta kasutamine nõuab  mugavusalast väljumist ja igapäevaste liikumiste läbi mõtlemist. Usun, et puhta õhuga linnakeskkond ja sellega kaasnev tervisemurede vähenemine, tervislik eluviis ja tänu sellele parem füüsiline vorm ning ka mõningane igapäevaste kulude kokkuhoid on üsna head põhjused, miks see samm siiski ette võtta.

Rattaringlust kavandades oleme eesmärgiks seadnud, et see kujuneks ühistranspordisüsteemi loogiliseks osaks. Paljud rattaringluse parklad paiknevad bussipeatuste juures, rataste laenamiseks saab kasutada bussikaarti ning bussi perioodipileti omanikele ja Tartu liinibussides tasuta sõiduõigust omavatele isikutele on kuni ühetunnised rattalaenutused tasuta.

Tartu rattaringlus on nii Eestis kui ka Baltimaades ainulaadne, sest sellist kogu linna hõlmavat rendirattasüsteemi lähinaabruses veel loodud pole. Tartus on selle loomiseks aga head eeltingimused: linn on kompaktne ja vahemaad lühikesed, rattateede võrgustikku on jõudsalt arendatud ja linn jätkab seda tööd. Rattakasutus on järjest kasvanud. Kui lisada siia ritta ka võimalus euroraha kasutada, siis saigi rattaringluse rajamise eelduste tervikpilt kenasti kokku.

Üle linna alustab tööd 69 rattaparklat ja nende vahel hakkab ringlema 510 elektrijalgratast ja 240 tavajalgratast. Rattaringluse süsteemi toodab ja seab üles Kanada ettevõte Bewegen Technologies Inc, kes võitis mullu kevadel riigihanke.

Loodan väga, et tartlased võtavad rattaringluse kiiresti omaks. Oleme seadnud eesmärgiks 10 000 regulaarset kasutajat ja usun, et see on saavutatav.

Kõik ringlusesse lastavad rattad on varustatud tehnoloogiliste lahendustega, mis võimaldavad neil reaalajas suhelda kogu rattaringluse süsteemiga. Süsteem annab meile infot, kus iga ratas parajasti asub, ning kui sellega midagi peaks olema juhtunud, saame ka sellest teada.

Kõigil kasutajatel on võimalik koguda statistikat oma sõitude kohta, näha sõidukiirust ja sõidetud vahemaid. Rattaringluse võrgustik on kergesti laiendatav ning seda võib vastavalt kasutatavusele paindlikult ümber korraldada, kui tegelikkus erineb prognoosidest.

Uudne süsteem võimaldab luua ka ajutisi virtuaalseid parklaid. Näiteks kui selle aasta 18. juulil liigub Metallica kontserdile Eesti Rahva Muuseumi juures rohkem kui 60 000 pealtvaatajat, saame luua sealsesse piirkonda ajutisi, justkui virtuaalse rattaringluse parklaid. Selleks tähistatakse süsteemis koordinaatidega parkimisalad, kuhu jäetud ratas loetakse tagastatuks. Loomulikult tähistatakse need paigad ka siltidega, et kasutajad parkla asukoha kergemini leiaksid.

Rattaringluse jalgrattad on mugavad ja universaalse mõõduga, mis sobivad väga hästi inimestele pikkusega 149–200 cm. Rattaid on lihtne kasutada, elektrimootor käivitub vändates ja lisajuhtimisseadmeid neil pole.

Rattaparklate asukohti valides on arvestatud asutuste, õppehoonete ja huvipunktide paiknemist ning ka nende tartlaste arvamust, kes 2017. aasta suvel avalikul küsitlusel märkisid kaardile 2386 punkti parklate asukohasoovidega. Arvestatud on ka bussiliinivõrku, et bussiliiklus ja rattaringlus moodustaksid terviksüsteemi.

Rendiratta kasutamise eeldus on isikustatud bussikaardi sidumine rattaringluse süsteemi, et oleks võimalik kehtiva pileti olemasolu kontrollida. Kui kasutajal on Tartus tasuta sõidu õigus või tal on Tartu 10, 30 või 90 päeva pilet, siis rattaringluse piletit juurde ostma ei pea ja iga kuni 60-minutiline jalgratta kasutamine on tasuta. Igapäevastel bussisõitjatel on rattaringlust võimalik sisuliselt tasuta kasutada, sest Tartu-suuruses linnas peaks olema realistlik kõikjale 60 minutiga kohale jõuda.

Kel perioodipiletit pole, peab soetama rattaringluse päevapileti hinnaga viis eurot, nädalapileti hinnaga kümme eurot või 30 euro eest aastapileti. Ikka kehtib põhimõte, et kuni tund aega rattasõitu on lisamaksuta, iga järgmine alustatud tund maksab ühe euro ja nii viienda tunnini.

Kõikide rattaparklate juurde paneme infotahvlid, kus on täpsed kasutusjuhised ja hinnakiri. Töötab infotelefon. Ratast saab lukust lahti võtta ja lukku panna bussikaardi ja mobiilirakenduse abil. Ratta saab võtta ükskõik millisest parklast ja tagastada ükskõik millisesse parklasse.

Kui talvine rattakasutus osutub popiks ja 240 tavarattast ei piisa, saame elektriratastel akud ja mootorid ajutiselt eemaldada ning lasta need ringlusesse tavaliste jalgratastena.

Elektrijalgrattad on ringluses miinuskraadideni ja külmal ajal jäävad ringlusesse vaid tavarattad. Kui talvine rattakasutus osutub popiks ja 240 tavarattast ei piisa, saame elektriratastel akud ja mootorid ajutiselt eemaldada ning lasta need ringlusesse tavaliste jalgratastena. Lumerohkel talvel võib ette tulla aegu, mil lumevallid ei võimalda tänavaid ratturite ohutuse seisukohalt piisavalt puhtana hoida. Sellisel juhul võib osutuda vajalikuks ka rattaringlus ajutiselt sulgeda.

Rattaringluse eest kannab hoolt linna allasutus Tartu Linnatransport, mille tehnikud remondivad rattaid ja vajaduse korral viivad rattaid ühest parklast teise.

Oluline on kohe juunis rattaringlus käima saada, sest linnas liikuvad ratturid on kõige parem reklaam teistele kasutajatele. Julgustuseks pakume 1. juunist 8. juunini ehk rattaringluse avamispäevani end kasutajaks registreerunuile esimesed kolm kuud tasuta sõiduõigust. 9. juunist 30. juunini registreerunud saavad tasuta sõita ühe kuu.

Mahuka ja paljude pisiasjadega seonduva rattaringlussüsteemi alustamisega võib kaasneda mõndagi ettenägematut, mistõttu loodame mõistmist ja ootame tagasisidet süsteemi paremaks ja töökindlamaks muutmiseks.

Kahtlemata tuleb juhtida nii jalakäijate kui ka autojuhtide tähelepanu sellele, et rattureid on edaspidi liikluses tunduvalt rohkem ja tuleb üksteisega arvestada. Ka ratturid peavad olema tähelepanelikud ning teiste liiklejatega arvestama. Paigutame linna ka märgistusi, mis juhivad autojuhtide tähelepanu sellele, et Tartu on jalgrattalinn ja kaherattalisi on sõiduteelgi.

Jalgratturitel soovitame kindlasti arvestada sellega, et kõnnitee on eelkõige jalakäijatele ja lapsratturitele. Kui ei ole eraldi jalgrattateed, tuleb sõita sõiduteel. Kus ruumi jagatakse jalakäijatega, tuleks tähelepanu juhtimiseks kasutada rattakella ning valida rahulik sõidutempo. Kiiver on kohustuslik kuni 16-aastastele ratturitele, kuid soovituslik ka kõikidele teistele.

Soovin siinkohal juhtida jalakäijate tähelepanu sellele, et jalgrattapiltidega tähistatud rajad on mõeldud jalgratturitele ning jalakäijatel on nendel radadel ohtlik kõndida. Näiteks Turusillal kõnnivad jalakäijad alatasa rattarajal ning sunnivad sedasi rattureid hoopis jalakäijate alale sõitma.

Kui suhtume üksteisesse tähelepanelikult ja hoolivalt, siis küllap mahume linnatänavaile kõik kenasti ära.

Loodan väga, et tartlased võtavad rattaringluse kiiresti omaks. Oleme seadnud eesmärgiks 10 000 regulaarset kasutajat ja usun, et see on saavutatav.

Kui rattaringlus Tartus kenasti käima läheb, tartlased selle omaks võtavad ning suudame ka rataste ümberpaigutamisega sujuvalt hakkama saada, on plaan ringlust laiendada meie linna uuematesse maapiirkondadesse – Märjale, Rahingele, Ilmatsallu. Tartu, Luunja ja Kambja vallaga koostöös võiks rattaringlus edaspidi laieneda ka näiteks Ülenurmele, Kõrvekülla ning Luunjasse. Kuni kümmekond kilomeetrit linnakeskusest võiks olla rattasõiduks igati sobiv vahemaa.

Rattaringluse avamise kõrval tegeleme rattaliikluse strateegilise arendamisega. Valmimas on jalgrattastrateegia aastani 2040, kus on välja pakutud, kuidas võiks Tartu kui rattalinn edasi areneda ning linnaliikluse keskkonnamõju vähendada. Strateegia järgi on jalgratas aasta ringi kasutatav liiklusvahend.

Strateegia elluviimise eesmärk on suurendada jalgrattaga liikumiste osakaalu linnaliikluses ühe protsendi võrra aastas ja vähendada autode kasutamist samuti umbes ühe protsendi võrra aastas. Strateegia näeb ette ka jalgrattateede ja kõnniteede talihoolduse parandamist ning et ruumilise planeerimise ning ehitiste ja rajatiste projekteerimise korral arvestatakse esmalt jalakäijate ja jalgratturite huve.

Vabandused, et pole ratast, millega Tartus sõita, või kohta, kus ratast hoida, alates 8. juunist enam ei kehti. Nautige rattasõitu!

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles