Tsahkna: Eesti 200 tõstab esile peagi saabuv kriis (7)

Ainar Ruussaar
, erikorrespondent
Copy

Eesti ja Euroopa Parlamendi valimistel põrunud erakonna Eesti 200 vajadus tekib pärast seda, kui Eesti on läbi elanud meid lähiaastatel tabava kriisi, ütles partei juhatuse liige Margus Tsahkna neljapäeval saates «Otse Postimehest».

Ilmselt olete te tagantjärele kahetsenud, et lahkusite Isamaast ja liitusite projektierakonnaga?

Ma ei ole Isamaast lahkumist kordagi kahetsenud. Minu Isamaast lahkumisel oli kaks põhjust. Esiteks hakkas erakonna ladvik pärast 2015. aasta valimisi vaatama ideoloogiliselt rohkem EKRE suunas ja ma olen ka varem öelnud, et EKRE ja Isamaa on ühe tagumiku kaks kannikat ning mulle see maailmavaateliselt ei sobi. Teiseks põhjuseks oli erakonna tööbüroo mentaliteet, mis tähendas soovi olla iga hinna eest võimul, saada võimalikult palju ministrikohti ning omada ükskõik millise hinnaga võimalikult palju administratiivset võimekust.

Riigikogu valimistel parlamenti pääsemiseks jäi Eesti 200 puudu napilt alla 4000 hääle. Euroopa Parlamendi valimiste tulemus oli palju nutusem: Kristina Kallase 4770 häält Marina Kaljurandi 65 500 hääle vastu. Millest Eesti 200 siis puudu jäi. Poliitiku esimene vastus on, et rahast?

Kindlasti oli pisut küsimus ka rahas, kuid võrreldes teiste suurte erakondade kampaaniatega, siis me investeerisime sisuliselt null eurot. Euroopa Parlamendi valimised ei olnud ka meie valimised, me otsustasime neil osaleda, et näidata enda lippu. Eesti 200 on olemas põhjusel, et suured reformid on jäetud tegemata. Riigikogu valimistel oli Eesti 200 ajast pisut ees. Inimesed ei saanud täpselt aru milliseid reforme, milliseid suuri muutusi ja millist pikka plaani me tahame, sest juba praegu on elu hea. Tegelikkuses me näeme, et valitsus hakkab kärpima ning tervishoiu-, haridus- ja teadussüsteem ei tööta. Meil on nüüd neli aastat aega oma sõnumeid levitada, kuna vajadus Eesti 200 suguse erakonna järele, kes julgeb lauale tõsta ka ebapopulaarsed otsused, on olemas.

Isegi 2007. aasta majandusbuumi aegsetel valimistel ei lubatud nii palju tasuta asju, kui sellel korral. Ka Reformierakond ja sotsid lubasid tasuta asju. Sellele peab järgnema tõsine laks ja see tuleb järgmise kahe aasta jooksul.     

Eesti 200 ei suutnud piisavalt eristuda, te olite natukene sotsid, natukene nagu Reformierakond, veidi Keskerakond ja pisut Isamaa. Aga oleksite pidanud olema jõuline positiivse kuvandiga EKRE.

Nelja kuuga ongi väga raske kogu maad ja rahvast hõlmavat reaktsiooni. EKRE nägi ju ka mitmetel valimistel päris palju vaeva aga tegi alles nüüd tulemuse. Ma arvan, et positiivset EKRE-t ja positiivset reaktsiooni ongi raske teha olukorras, kus palgad tõusevad, parteid lubavad üha rohkem tasuta asju ja kommunism hakkab sisuliselt kätte jõudma. Eesti 200 vajadus tekib pärast seda, kui me oleme ühe tõsise kriisi läbi elanud ja see kriis tuleb järgneva nelja aasta jooksul. Üks asi on see, mis toimub maailma majanduses, aga teine pool on see, et esimest korda pärast iseseisvuse taastamist tõmbame me ennast ise rajalt maha. Me laseme ise endale põlve või pähe.

Kuidas hoida ja arendada erakonda, kellel puudub reaalses elus poliitiline väljund? Kuidas te Eesti 200 liikmeid motiveerite?

See erakond tekkis inimestest, kellel polnud mingeid ootusi poliitilistele töökohtadele ja kellel polnud mingit hirmu kaotada poliitilisi töökohti. Isamaas näiteks on hirm kaotada oma kohta ja selle kartuse tõttu on nad valmis lubama ükspuha mida. Eesti 200 liikmeskond on kasvanud ja erakonnaga liitunud inimesed teevad seda murest kuidas asju päriselt muuta. Tänaste suurte erakondade puhul me näeme visiooni puudumist ja väärtuste mõttes tehakse väga suuri kompromisse. Milliste väärtuste eest seisab tänane Isamaa? Täna tehakse poliitiliste töökohtade nimel kompromisse.  

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles