Sõiduproov. Volkswagen Polo GTi: küpsete maneeridega kähkusõitja

Kiired luukpärad – seda kunsti Volkswagen juba oskab. Proovige ainult kujutada ette Golfi nii, et sellel pole GTi versiooni. No täitsa tõsiselt. Eks ole. Ka kõige piiritum kujutlusvõime paneb pillid kotti – ei tulnud välja. Volkswagenile, õigupoolest kogu kontsernile on alati meeldinud oma laiatarbetoodangust kiireid versioone teha, ja need tulevad neil ka hästi välja. Näiteid kas või kontserni sõsaratelt Seatilt või Škodalt ei tule kaua otsida. Piisavalt kärmed, mõistuse piires võimsad, lihtsad ja jõukohased sõita.

Kui uus Polo ülemöödunud sügisel ilmavalgust nägi, oli selge vähemalt üks. Et väikeautode klassis on uus maamärk. Mu meelest on Polo oma klassi tipp. Raske oleks leida midagi, mida saaks väikeauto puhul oluliselt paremini lahendada, kui seda on juba Polo juures tehtud. Vähemalt siiani on raske leida talle vastast sõidu- ja kasutusmugavuse poolest. Teisest küljest … suuruselt ei jää ta enam kuigi palju Golfist maha, ning kes tahab, et väikeauto oleks väike auto, võib Polot lausa elutoaks kutsuda.

Tahtes mudelipõlvkondades järge pidada, võib kerget segadust tekitada, et nende numeratsioon läheb Polo tava- ja GTi mudelitel natuke lahku – tava-Polo esindab kuuendat põlvkonda, GTi aga neljandat. Segadust kasvatab veelgi, et alguses polnud embleemil i-tähte (viitab sissepritsele), see lisandus alles kahekümne aasta eest.