JUHTKIRI Väga kallis eksperiment

Sakala
Copy
Sakala logo
Sakala logo Foto: Sakala

Esmaspäeval, kui suur osa Eesti avalikkusest tegeles aktsiisilangetuste arvutamise ja arvustamisega, sai eskperimendi korras kinnitust hüpotees, et Eesti teaduse rahastamist ei ole võimalik tõsta ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Vähemalt võib sellisele järeldusele jõuda, kui vaadata, mis seni maagilise ühe protsendi piiri poole pürgimisega on toimunud.

Selle taseme saavutamisest on räägitud juba aastaid, mitme valitsuse ajal. Mullu detsembris jõuti lausa nii kaugele, et president Kersti Kaljulaidi üleskutsel kirjutasid kõigi parteide esindajad koos teadlaste ja ettevõtjatega alla kokkuleppele, millega rahastamine peaks kolme aastaga märgilise piirini jõudma. Ainsa parlamendierakonnana ei soostunud leppega EKRE, sest tema arvates vajaks teadus veel rohkem raha. Alles aprillis lubas võimuliit täisprotsendi kätte saada. Esmaspäeval andis valitsus aga teada, et teadlased näevad tõotatud raha umbes sama palju kui Mikołaj Kopernik Neptuuni.

«Tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvuks suunab valitsus lisaraha teadus- ja arendustegevusse. Sellega garanteeritakse, et teaduskulutuste osakaal püsib praegusel tasemel ehk 0,71 protsendil SKT-st,» teatas valitsus 2023. aastani ulatuva riigi eelarvestrateegia kohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles