Mudilaskooride liigijuht Maret Alango: "Minu arm" tähendab meie keele ja kultuuriruumi hoidmist

Copy
Foto: Riina Varol

XXVII laulupeo mudilaskooride liigijuht Maret Alango jagab oma mõtteid eesootava peoga seotud ootustest, meeskonnast ja mälestustest.

Mis on Sinu lugu? Kuidas jõudsid lauluni ja mis on Sind selle juures hoidnud?

Olen muusikast ümbritsetud olnud kogu oma teadliku elu. Koorijuhist ema kõrval sai juba lapsena paljudes proovides kaasas käidud ja meil on ka kodus alati palju lauldud.

Pean muusikaga tegelemise võimalust suureks privileegiks enda elus. Loominguline töö pakub palju avastamisrõõme ning kokkupuuteid toredate inimestega.

Mida tähendab Sinu jaoks järgmise peo juhtmõte "Minu arm"? Kuidas oled selle enda jaoks lahti mõtestanud? Millega see Sinu jaoks seostub?

Laulupeo juhtmõte "Minu arm"  tähendab minu jaoks oma keele ja kultuuriruumi hoidmist. Väikesele rahvale on eriti oluline oma kultuuri vastu huvi tunda ja seda väärtustada.

Pean väga oluliseks õpetaja rolli inimese elus. Olen veendunud, et noore inimese mõttemaailma arengul on tähtis keskkond ja inimesed, kes seda kujundavad. Seetõttu tunnen suurt heameelt, et laulupeo esimene kontsert on pühendatud just õpetajatele.

Millise ootusega lähed vastu järgmise aasta laulu- ja tantsupeole?

Ootus on näha palju säravaid silmi, kuulata suurepärast eesti muusikat ja vaadata vahvat eesti rahvatantsu! Laulu- ja tantsupidu on suur rõõmupidu kogu meie rahvale. Loodan, et sellest saab osa võimalikult palju inimesi, kas siis osaleja või publiku rollis.

Mida ja miks tooksid esile oma liigi repertuaarist?

Mudilaskooride liigi repertuaaris on mitmete laulude puhul leidnud puutepunkti vanema aja luuletekst ja uuema aja helikeel. Näiteks Siiri Siimeri ja Mihkel Veske laulus "Ilus oled, isamaa"  pakub lastele avastamisrõõmu 150 aastat tagasi kirjutatud luule, mille viimane värsirida "Ja siis hüüdke taeva poole "Ilus oled, isamaa"" jääbki lõpetama mudilaskooride esitust. Mulle tundub see igati ilus ja väärikas kummardus meie esivanemate pärandile.

Mida tuleks teha, et laulu- ja tantsupeo traditsioon jõuaks oma 200. sünnipäevani? Mis meid selleni viiks?

Meie laulu- ja tantsupidude kõrge tase ei ole iseenesestmõistetav. Selle taga on paljude inimeste väga suur töö. See töö hakkab peale juba lasteaia muusikaõpetajaga. Olukorras, kus muusikaõppeasutustest ei ole tulemas järelkasvu koorijuhtide näol, oleme peagi olukorras, kus laulupidu niisugusel kujul on keeruline ellu viia. See on olnud mõtlemisekoht juba pikalt, nüüd on aeg tegutseda.

Siinkohal suur tänu koorijuhtide liidule eesotsas Heli Jürgensoniga, kes selle teemaga aktiivselt tegeleb. Ka koorilauljatel on võimalus siin oma seisukoht võtta, väärtustades oma dirigenti ja tema tööd. Hoidkem oma inimesi, keelt ja maad – hoidkem laulu- ja tantsupeo traditsiooni!

Mudilaskooride liigidirigendid on Jaanika Kuusik, Vilve Maide, Annelii Traks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles