Magnus Kirt: 90 meetrit ei ole mulle endiselt eraldi eesmärk

«Võin avastardiga väga rahule jääda. Tunne oli tegelikult täitsa normaalne, aga ma ei asetanud endale erilisi ootusi. Mõtlesin vaid, et kui õnnestub teha enam-vähem sama hästi kui mullu Dohas, võib rahule jääda. Seda enam, et ilm oli jahe,» vaatas Kirt tagasi eelmise hooaja esimesele võistlusele, kui sai Teemantliiga etapil 83.97-ga kuuenda koha.

Arvestades, et tänavu tuli tal Shanghai etapist seljavalu tõttu eemale jääda, mõjus nüüdne kaar palsamina hingele. «Shanghaiks olin peaaegu korras, aga pika reisi tõttu otsustasime loobuda. See oli raske, aga ka tänane näitas, et õige otsus. Väga hea, et Indrek Tustit sai tenniseturniiride vahel korra Eestisse põigata ja kaks-kolm päeva jutti minuga tegeleda,» tänas Kirt treener-füsioterapeuti. «Seisund on läinud päev päevalt paremaks. Ma ei tulnuks ka siia võistlema, kui ei tundnuks end piisavalt hästi. Täna ei mõelnud ma seljale enam peaaegu üldse.»

Kirdi pikim kaar 89.33 sündis avakatsel. Eesti rekordist jäi lahutama 42, maagilisest 90 meetri joonest 67 sentimeetrit.

«Kunagi oli 80 meetrit mu jaoks maagiline piir. Kuni sain aru: mida rohkem sellele mõtlen, seda raskemini ta tuleb. Nii on ka nüüd selle 90-ga. Tulemus ei saa olla eraldi eesmärk, seda mõtet ei saa endale liigselt pähe lasta. Tuleb tööd teha ja küll ta tuleb, kui tulema peab,» mõtiskles tänasest hooaja maailma edetabelijuhiks asunud tõrvalane.

Järgmise nädala reedel avaneb juba kodupublikul võimalus Eesti eelmise aasta parimat meessportlast oma silmaga võistlemas näha. Kirt lööb siis kaasa Tartus toimuval Gustav Sule memoriaalil.