Ramaphosa vannutati LAV-i presidendiks

LAV-i parlament valis alates 2018. aasta veebruarist riigipeana tegutsenud Ramaphosa presidendiks kolmapäeval, uue koosseisu avaistungil.

Presidendi erakond Aafrika Rahvuskongress (ANC) saavutas 8. mai parlamendivalimistel absoluutse enamuse, ehkki oma ajaloo nõrgima tulemusega.

Ramaphosa oli ainus presidendikandidaat ja ta valiti ühehäälselt ametisse tagasi.

President andis ametivande pealinna Pretoria ragbistaadionil läbi viidud tseremoonial, millest võttis osa 36 000 inimest.

Kohal olid piirkonna riikide Kongo Demokraatliku Vabariigi, Zimbabwe, Mosambiigi ja mitme teise liidrid.

ANC-i sai parlamendivalimistel võidu 57,5 protsendiga häältest. Saadud toetusest piisas 400-kohalises parlamendis 230 saadikukohaga absoluutse enamuse saavutamiseks.

Opositsiooniline Demokraatlik Liit (DA) kogus valimistel 20,8 protsendi häältest. Erakond Majandusvabadusvõitlejad, mille asutas kuue aasta eest endine ANC noorteorganisatsiooni juht Julius Malema, tuli 10,79 protsendiga kolmandaks.

ANC on olnud riigis võimul alates apartheidi lõpust 25 aasta eest.

Endine ametiühingujuht ja edukas ärimees Ramaphosa peaks nädalavahetusel teatavaks tegema asepresidendi nime ja valitsuse koosseisu.

Ramaphosa sai presidendiks mullu veebruaris pärast seda, kui võimupartei sundis tema eelkäija Jacob Zuma korruptsiooniskandaalide tõttu lahkuma. Enne seda, 2017. aasta detsembris oli Ramaphosast saanud ANC-i esimees ja LAV-i asepresident.

Zumat ei olnud Ramaphosa ametisseastumise tseremoonial näha. Ta on kinnitanud, et ei teinud midagi valesti ja talle esitatud süüdistused on poliitiliste motiividega. Zuma liitlased ANC juhtkonnas võivad osutuda Ramaphosale takistuseks reformide läbiviimisel.

Uut valitsust moodustades seisab presidendil ees ANC rivaalitsevate leeride lepitamise ülesanne.