Laupäevase Järva Teataja tutvustus

* Järva vallas üle kahekümne aasta tegutsenud Aravete hooldekeskuse ja Ahula sotsiaalse varjupaiga tulevik on tume, sest karmistuva sotsiaalhoolekandeseaduse järgi peavad need asutused praegusel kujul tegevuse lõpetama. Ahulast ei pruugi siiski üldhooldusteenus täielikult kaduda.
 
* EELK Järva praostkonna sinod valis kolmapäeval Järva uueks praostiks EELK Järva-Jaani koguduse õpetaja Katrin-Helena Melderi, kes on 800aastase ajalooga kirikus Eestis esimene naispraost.
 
* Eile täitus 30 tegevusaastat Eesti rahvusvahelisel Lionsi liikumisel. Märgilise tähtpäeva puhul andis Eesti Lions piirkond paidelasele Vello Talvistele liikumise suurima tunnustuse – Rukkilille medali briljantidega.
 
* Järva vallavolikogu otsustas aprilli istungil lubada põhikooliõpetajate tasu kasutada gümnaasiumiõpetajate palkadeks. Seadus lubab seda teha ainult küllaldase põhjendusega ja siis, kui on võetud vastu otsus kujundada koolivõrku. Järva vallavolikogu koolivõrgu kujundamise otsust teinud pole.
 
* Kõikidel Järvamaa taidluskollektiividel on nüüd lõplikult selge, kes hakkab juuli asju pakkima, et pealinna peole sõita, ja kes peab koju jääma. Kui peole pürginud tantsijate-võimlejate read jäid pärast ettetantsimisi oluliselt lühemaks mitte ainult Järvamaal, vaid kõikides maakondades, siis Järvamaa lauljate leer võib üsnagi kergendatult hingata: pea kõik soovi avaldanud laulukoorid on peole oodatud.
 
* Türi ühisgümnaasiumi kümnenda klassi õpilane Kai-Melli Kapten unistab vahetusaastast Norras. Unistuse täitumisest lahutab teda veel umbes paar tuhat eurot.
 
* Sügisel teleriekraanidele jõudvas 4 × 4 reiside järjekordses sarjas läks Eestist teele kolm masinat, millest tagasi koju jõudis kaks. Üks jäi Kara mehe põhja ja kahe mehe seiklus jätkus helikopteri ja lennukiga. Reisisellina oli ühes autos raskusi trotsimas ka Järvamaa mees Rainer Pedak.
 
* Praegusel looduskaitsekuul on keskkonnaministeerium kutsunud inimesi üles aitama kaasa liikide säilimisele. Selleks on ministeerium andnud lihtsa soovituse: niida muru vähem.Soovitus on küll ühelt poolt keskkonnasäästlik ja võib kõlada ka hea vabandusena laisema kinnistuomaniku suust, teisalt võib selle liiga innukas järgimine kaasa tuua probleeme omavalitsusega.