Taganemisteed pole: Eesti seob end lõplikult Venemaa elektrisüsteemist lahti (26)

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi ütles, et lepinguga viisid nad edukalt lõpule poliitilise kokkuleppe realiseerimise, mis allkirjastati Jüri Ratase ja teiste Balti riikide peaministrite, Poola peaministri ja Euroopa Komisjoni presidendi vahel eelmise aasta suvel.

«Üks oluline etapp desünkroniseerimisel Venemaa süsteemist ja sünkroniseerimisel Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga on saanud läbi, nüüd tuleb viis aastat teha väga pingelist tööd, et suuta täita kõik tehnilised tingimused, mis tagaks Eesti tarbijate elektrivarustuskindluse osana Mandri-Euroopa elektrisüsteemist,» sõnas Veskimägi.

Allkirjad saanud kokkuleppes on kirjeldatud liitumise tehniline lahendus ning vajalikud katsetused ja uuringud. Ühtlustamist vajavad elektrisüsteemi juhtimisprotseduurid ja nõuded süsteemi iseseisvaks stabiilseks tööks. Läänega sünkroniseerimise tehniline eeldus on Leedu-Poola vahelise alalisvoolu merekaabli rajamine, vajaliku koguse inertsi tagamine Balti elektrisüsteemis ja Balti elektrisüsteemi iseseisva talitluse võimekuse tagamine.

Liitumisleping jõustub, kui selle on allkirjastanud kolme Balti riigi, Poola ning Mandri-Euroopa sagedusala süsteemihaldurite esindajad.

Paralleelselt liitumislepinguga käivad juba tööd investeeringutega Eesti elektrisüsteemi tugevamaks liitmiseks lõuna suunal.

Balti riikide sünkroniseerimisprojekti kogumaksumus on suurusjärgus 1,3–1,5 miljardit eurot ja Eesti osa selles umbes 350 miljonit eurot. Investeeringute esimest etappi Eestis toetas Euroopa Liit 75 protsendi ulatuses 141 miljoni euroga. Sama suurt toetust taotleb Elering ka investeeringute järgmistele etappidele Balti elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.

Balti riigid ühinevad Mandri-Euroopa sagedusalaga kava järgi 2025. aasta lõpuks.