Täiskasvanud õppijate hulk püstitas aegade rekordi

Kui kümmekond aastat tagasi oli Eesti elukestvas õppes osalenuid alla 10 protsendi ja viis aastat tagasi ligi 12 protsenti. Euroopa keskmisest on Eesti praegu üle nii naiste kui meeste elukestvas õppes osalemise poolest.

Minister Mailis Repsi sõnul  tulemused üllatasid. „Oleme täiskasvanuharidusse Euroopa Liidu toel palju panustanud. Teame ju, et parim majanduspoliitika on hariduspoliitika. Ümber- ja täiendusõppe võimaluste loomine ja sellekohane teavitustöö on peamiseks garantiiks sobiva ameti leidmisel ja tööpuuduse vähendamisel“.

„Eesti on väga lähedal eesmärgile tõsta elukestvas õppes osalemine 2020. aastaks 20 protsendini,“ sõnas haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak. „Eestis on väga palju häid koolitajaid, kes on enda suhtes nõudlikud ja peavad tähtsaks enesearengut. See annab kindlustunnet, et ka järgnevatel aastatel leiavad inimesed tee täiskasvanuhariduse juurde.“

Euroopa Liidu riikidest olid kõige edukamad Rootsi (29,2%), Soome (28,5%) ja Taani (23,5%). Samas on paljudes riikides aga hoopis negatiivne trend, näiteks Taanis langes osalusmäär võrreldes 2017. aastaga 3,3%.

Euroopa Liidu riikidest olid kõige edukamad Rootsi (29,2%), Soome (28,5%) ja Taani (23,5%). Samas on paljudes riikides hoopis negatiivne trend, näiteks Taanis langes osalusmäär võrreldes 2017. aastaga 3,3%.

Riik töötab selle nimel, et järjest enam inimesi osaleks elukestvas õppes. Kasvutrendi jätkumiseks on ka edaspidi vaja tagada täiskasvanute ligipääs nii tasemeõppele kui kursustele. Käesoleva aasta alguses alustas haridus- ja teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toel järjekordse tasuta täiendus- ja ümberõppekursuste koolitustellimusega. Esimesel poolaastal osaleb 836 kursusel ligi 11 000 inimest. Täiskasvanud õppija nädala ajal tunnustatakse taaskord aasta õppijat ja aasta õpitegusid. Kandidaate saab esitada 10. juunini.