Naisteranda tükkinud paljas mees tekitas pahameelt (4)

Läheduses päikesevanni nautinud rakverlane Riina rääkis, et mees kooris ennast paljaks ja tundus ennast hästi tundvat.

“Minu jaoks oli see veider, sest tahan naisterannas privaatsust nautida,” ütles Riina ja lisas, et ei lasknud ennast uudishimulikust randatükkijast ülemäära heidutada. “Ei mina ega keegi teine läinud temaga rääkima ja ühe läheduses päevitanud naisega leidsime, et avalikult rannas rahulikult pikutav mees on parem kui põõsastest piiluja. Ebamugav oli mul siiski.”

Riina jutu järgi juhtis ta peesitava mehe suhtes ühe neiu tähelepanu, sest too hakkas ennast läheduses lahti riietama. “Ta oleks ennast ilmselt väga ebamugavalt tundnud, kui avastanuks, et võtab päikest palja uudishimuliku mehe kõrval,” seletas rannaline. “Õnneks ta ei näppinud ennast, nagu mõni päev tagasi üks piiluja kuuldavasti tegi.”

Politsei käed jäävad naisterannas kiibitsevate meeste ohjamisel lühikeseks, sest pelgalt plaažil viibimisega keegi ühtegi õigust ei riku.

“Soovitame valida päevitamiseks privaatne koht,” ütles Lääne prefektuuri pressiesindaja Kerstin Meresma, lisades, et seadusesilm saab sekkuda siis, kui keegi käitub ebasündsalt.

Pärnu naisteranna ajalugu ulatub 19. sajandi 30.–40. aastatessse, kui randa ehitati esimesed supelsillad, kust pääses supelonni, et seal kas või päris paljalt vees käia. Tänu supelsildadele, mis olid meestele ja naistele eraldi, tekkis naisterand ja esialgu tõesti meestele mõeldud eraldi plaažki, mis hiljem siiski kadus.

Kui praegu seisavad naisteranna piiril kolmekeelsed tahvlid, mis teatavad, kuhu hakkab jalutaja jõudma, siis sajand tagasi polnud meestel üldse luba naisterannas olla. Naiste privaatne päevitamiskoht on säilinud nõukogude korragi vältel, kui küll võideldi kommunismiehitaja kõrge moraali eest, sellele paigale aga ei ajanud keegi küüsi taha.

Õiguskantsler Indrek Teder leidis kaheksa aastat tagasi korraldatud menetluse tulemusena, et Pärnu naisteplaaž ei ole kooskõlas põhiseaduse nende paragrahvidega, mis käsitlevad liikumisvabadust ja soolist võrdõiguslikkust.

Kantsler jõudis siis seisukohale, et rannaala tähistamine naisteplaažina ilma lisaselgitusteta loob eksliku mulje, et meestel on üldse keelatud sinna siseneda ja seal olla, ja rannaosa eesmärgipärase kasutamise piiramine ei ole liikumisvabaduse mõõdukas riive.

Asjaõigusseaduse järgi on igaühel õigus liikuda ja viibida kallasrajal. Õiguskantsleri hinnangul ei ole sellest tulenevalt võimalik tagada naisteplaažil päevitajaile täielikku privaatsust ja ta soovitas lõpetada ala kasutamisel sooline eristamine senisel kujul.

Meesteranda Pärnus pole, kuid väljakujunenud tava kohaselt käivad mehed alasti päevitamas naisterannast muulide poole jääval alal.