Kohus: linnavolinik ei küsinud pistist, vaid muud soodustust

Kalmer oli vahetult pärast kohtuotsuse kuulutamist võrdlemisi napisõnaline, aga rahulolev. “Kui ma pole kuritegu toime pannud, tulebki mind õigeks mõista,” leidis Kalmer.

Ent prokurör Küllike Kask nentis pärast otsuse kuulutamist, et kohus mõistis Kalmeri küll õigeks, kuid põhjendas istungisaalis motiive väga lühidalt. Kohtu põhjendused mahuvad aga 17 leheküljele. “Eks ole vaja selle kohtuotsusega tutvuda ja siis saab apellatsiooni esitamise üle otsustada,” lausus süüdistaja.

Umbes pool tundi hiljem teatas prokuratuur, et kaebab kindlasti tänase otsuse ringkonnakohtusse. Kask rõhutas, et Kalmeri ähvardus enda ärihuvide realiseerimiseks linnavolikogu liikme positsiooni ära kasutada ei olnud aktsepteeritav käitumine. Nii pöördus prokuratuur selguse saamiseks kohtusse: kas sellisel viisil oma nõudmiste esitamine on lubatav?

“Sisuliselt möönis kohus, et altkäemaksu küsimise katse on toime pandud, kuid leidis, et küsitav ei olnud vara, vaid muu soodustus,” sõnas prokurör. “Ka muu soodustuse küsimine on kuritegu, kuid seda ei ole prokuratuur Kalmerile ette heitnud.”

Nii leiab prokuratuur, et raha või kinnisvara üleandmise nõudega on küsitud just vara, ja vaidlustab otsuse ringkonnakohtus.

Süüdistuse järgi nõudis Kalmer koalitsioonierakonna liikmena mullu 10. jaanuaril Pärnu linnapealt Romek Kosenkraniuselt vastutasuks toetuse eest volikogus 72 000 eurot linna rahast ja ähvardas keeldumise korral hakata koalitsiooni vastu töötama. Prokuratuuri väitel jäi kuritegu lõpule viimata, kuna meer ei nõustunud tehinguga.

Pärnu Postimees pidas kohtuistungilt blogi, kus on juttu sellest, mis tol korral linnapea kabinetis toimus.

17 aastat vaidlesid OÜ Parem Kallas, mille ainus juhatuse liige on Kalmer, ja Pärnu linn, milline on õiglane kompensatsioon Rääma 19c kinnistu eest, mida linn soovis 2001. aastal avalikes huvides võõrandada. Selle vaidluse tõttu Kalmer mullu sammud linnapea kabinetti sättiski.

Nagu kohus märkis, pole vaidlus selles, et Paremale Kaldale kuuluva maa sundvõõrandamise otsuse tegi Pärnu linn ja ettevõttel on õigus saada maa eest hüvitist. Õiglane summa polnud aga menetluse ajal teada. Niisiis polnud kohtu arvates võimalik kindlaks teha, et Kalmer tegi linnapeale ettepaneku maksta Paremale Kaldale välja just altkäemaksuna kvalifitseeritava summa.

Kohus avaldas, et uuritud tõendite põhjal ei saa heita Kalmerile ette Paremale Kaldale altkäemaksuna 72 000 euro linna vara küsimist. Kohus jõudis seisukohale, et tegemist oli kompromissi pakkumisega.

Küll möönis kohus, et Kalmeri toime pandud meeri survestamist saaks vaadelda enda juhitavale ettevõttele muu soodustuse küsimisena. Seda pole prokuratuur süüdistuses linnavolinikule aga ette heitnud. “Kohus ise süüdistust muuta ega süüdistuses kajastatust sellisel määral kõrvale kalduda ei saa,” selgitas kohus.

Muu soodustusega on kohtu selgituse järgi tegemist siis, kui altkäemaksu andja varaline positsioon ei parane.

Kohus tõdes, et linnapeale vastutasu pakkudes sekkus Kalmer linnavalitsuse otsuste tegemisse ja ja püüdis seda protsessi kiirendada. “Linnavalitsus peab võõrandatud maatüki eest hüvitise maksmise üle küll otsustama, kuid see peab sündima linnavalitsuse tahtest ja linnapead survestamata,” märkis kohus.

Kask küsis Kalmerile alammäärale (maksimum on kümme aastat türmi, K. N.) lähedast karistust: kahe aasta pikkust tingimisi vangistust, mida ei pöörata täitmisele, kui too ei pane kahe ja poole aasta jooksul toime kuritegu.

Kalmeri kaitsja palus kohtul oma klient õigeks mõista ja taotles, et Eesti riik hüvitaks talle kohtukulud: 24 600 eurot. Kohus rahuldas taotluse osaliselt, mõistes riigi kanda veidi üle 16 000 euro.

Möödunud nädalal ei võtnud riigikohus menetlusse Pärnu linnavoliniku Ago Kalmeri osalusega firma OÜ Parem Kallas kassatsioonkaebust ja jättis jõusse ringkonnakohtu otsuse, mille järgi on ettevõttelt 30 000 euro eest 2102 ruutmeetri suuruse transpordimaa omandamine õiguspärane.

Pärnu linnavalitsus otsustas 27. juunil 2017 määrata kunagise masinatehase kinnistust moodustatud transpordimaa kinnistu omandamise õiglaseks hinnaks 30 000 eurot ja teha Paremale Kaldale ettepanek kinnistu sellega ära osta. Korraldust vastu võttes lähtuti Kaanon Kinnisvara OÜ eksperthinnangust, mis on koostatud vastavalt kohtute juhistele.

Tallinna halduskohus tühistas 27. aprillil 2018 linnavalitsuse korralduse ja kohustas linna tasu suuruse üle taas otsustama.

Halduskohtu otsuse kaebasid edasi mõlemad pooled. Tallinna ringkonnakohus otsustas 21. detsembril 2018 rahuldada linnavalitsuse apellatsioonkaebuse ja teha uue otsuse, jättes Parema Kalda kaebuse tervikuna rahuldamata.