Muuseumid pakkusid öiseid elamusi

Raido Keskküla
, veebilehe toimetaja
Copy
Kurgja talumuusemi veskis sai muusemiööl näha Heini Soobiku ja Kait Kallau etendus “Kanga loomise lugu”.
Kurgja talumuusemi veskis sai muusemiööl näha Heini Soobiku ja Kait Kallau etendus “Kanga loomise lugu”. Foto: Indrek Aija

Laupäeva õhtul avasid sajad Eesti muuseumid rahvusvahelise muuseumipäeva puhul külastajatele tasuta oma uksed. Pärnumaal võttis muuseumiööst osa üheksa ajaloo säilimise eest hea seisvat asutust. Lisaks võis kiigata kahte üheöömuuseumisse Pärnu vanalinnas.

Kokku käis Pärnumaa muuseumeid uudistamas ligi 3000 külastajat.

“Pärnu muuseumit väisas seekordsel muuseumiööl 894 inimest,” sõnas muuseumi arendus- ja turundusjuht Maarja Padari-Kallit. “Külastajate arv oli küll väiksem kui mullu, kuid õhtu oli meeleolukas.”

Kalliti jutu kohaselt käis laupäeva õhtul muuseumis nii korduvkülastajaid kui ka esmaavastajaid. “Eriliseks tegi selle õhtu asjaolu, et võeti aega põhjalikult tutvuda ekspositsiooniga ja päriti muuseumitöötajatelt lisagi.”

Nagu mitmel pool mujal, oli Pärnu muuseumiski tol õhtul hulganisti töötubasid. Lapsi õpetati kassikangast kuduma ja kartulitrükis pilte tegema. Olustvere kooli käsitöömeistrid jagasid teadmisi kangastelgedel kudumisest ja giidid viisid huvilisi linnaekskursioonile.

Remondis olev Koidula muuseum jäi sel korral külastajatele suletuks.

Padari-Kalliti sõnade järgi võis varasematest aastatest veidi väiksem külastatavus olla seotud erakordselt sooja kevadilmaga, mis soosis õues aja veetmist. Samuti sättisid paljud end sel õhtul teleka ette Eurovisiooni lauluvõistlust jälgima.

Eriline oli muuseumiöö Kurgja talumuuseumis, kus sai viimast korda enne remondi algust kiigata muuseumi peamajja. Muuseumi veskihoones aga esietendus sellel õhtul Heini Soobiku ja Kait Kallau etendus “Kanga loomise lugu”, mis kätkes kangavalmistamise protsessi autoritele omasel abstraktsel moel. Teema visualiseerimiseks kasutati füüsikalisi jõude, pannes helivibratsioonid looma liivast mustreid, liigutama laserikiiri, mõjutama veejugade kulgu. Etendust saatis autorite kohapeal sündiv muusika.

Mõistagi võis Kurgjalgi osaleda töötubades – õppida paelapunumist ja mustrilise järjehoidja valmistamist.

Esmakordselt osales muuseumiööl Sindi muuseum, mis sai samuti rõõmustada huviliste rohkuse üle. Sindi muuseumi kangaalbumite kogu arvestades oli tänavuse muuseumiöö teema „Öös on mustreid“ hea põhjus üritusega liituda.

“Mustrite leidmisest, lugemisest ja kasutamisest rääkis ja tikkimise töötoa viis läbi käsitöömeister Helin-Helme Mugamäe,” andis Sindi tegemistest teada Kiki Pärnpuu. “Lasteaednik Rita Velling küpsetas samal ajal tagaaias soovijatele pannkooke ja pakkus kõrvale melissiteed või morssi.”

Mustreid otsiti Sindis nii meie ümbert, meie mõtetest kui muuseumi mannekeeni seljas olevalt mantliriidelt.

Külastajaid pandi muuseumiööl Sindis kirja kokku 97. Noorim külastaja oli alla kahe aasta vana ja vanim tõenäoliselt Sindi ja sealse vabrikuga seotud Aleksander Kask.

Pärnu, Kurgja ja Sindi muuseumi kõrval avasid Pärnumaal uksed veel Eesti muuseumradutee Lavassaares, Iida kangakudumise muuseum, Kihnu, Seljametsa, Tori ja Pärnu uue kunsti muuseum. Kaasa lõi Pärnu giidide ühing ning Pärnu vanalinnas olid avatud VB Kinga- ja kotiäri kingamuuseum ja Zigrimigriz vintage-kaupluse üheöömuuseum.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles