Eesti esimene naisföljetonist Julie Steinmann ei häbenenud riigikogus naisi häbistavatele saadikutele kõrvakiile jagada
Waba Maa nimetas 1934. aastal Julie Steinmanni Marie Reisiku kõrval eesti naiste teiseks kuldsuuks: «Kes kord on kuulnud pr. Steinmanni kõnelemas, see teab, kuidas ta mõistab panna kuulajail vibreerima keeli, mis on tõmmatud pingule aju ja südame vahele. Tema kõnede ained pole iial igavad, ega raskelt problemaatilised, vaid ta pillub mõtteid ja lauseid, nagu rõõmutujul pillutakse ümberolijaile kuldraha, kui endal seda on külluses.» Tema haruldane kõneanne viis naise ka riigikogusse.
Julie Johanna sündis 29. septembril 1883 Võrumaal Põlgastes, kus tema isa Hindrik Vares oli kõrtsipidaja. Ema Maria pärines Heibergide suguvõsast ja luuletaja Maria Heiberg oli neile kaugelt sugulane, nii et võiks arvata nagu oleksid kirjutamise geenid pärinenud emaliini pidi. Kuid kõrtsipidaja tütrena sai ta kaasa ka hea söögitegemise oskuse. Vend Corneliuski kasutas hiljem isalt saadud oskusi oma äri alustamiseks.
Tuli kõikjal kõnelda
Pärast tütarlastekooli lõpetamist pühendus Juuli, nagu teda suupäraselt Võrumaal kutsuti, õpetajakutsele ning töötas Võru kirikukoolis. Aga juba varakult leidis ta endas huvi kirjutamise vastu ning saatis päevakajalisi vesteid ajalehtedele.
Tüdrukul oli tahtmist edasi õppida ja söakust siirduda kodust kaugele. Ta asus elama Peterburi vend Augusti juurde, kes töötas Peterburi Teataja juures. Julie lõpetas pealinnas Pokrovski gümnaasiumi. Pärast seda töötas ta õpetajana Peterburi Eesti Haridusseltsi koolis. Selle kõrval tegi ta kaastööd eesti lehtedele ja hakkas seltsides pidama kõnesid. «Tuli kõikjal kõnelda, oli edu ja hakkaski meeldima,» ütles ta aastaid hiljem ise.