Eesti maapinnas leiduvad metallid vajaks lähemat uurimist
17. mai 2019, 13:21
Eesti teadmised maavara varudest pärinevad suures osas nõukogude ajast,kuid kasvav nõudlus maapõueressursside järele on toonud päevakorda vajaduse alustada meie maapõue uurimist ja maavarade kaardistamist,tõdeti konverentsil “Maavarade uuringud ja mäenduse perspektiivid”.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma sõnul on oluline, et riigil oleks ülevaade oma maavaradest. „Eesti puhul oleme me siiani tuginenud nõukogude aegsetele andmetele, mil uuringuid tehti tolleaegsete võimaluste piires. Täna on meil olemas nii tahe kui ka valmisolek uurida kõige kaasaegsemate vahenditega, mida ja kui palju meie maapõu tegelikult sisaldab,“ ütles Heinma.
Kui meil on ülevaade oma maavaradest olemas, saame tema sõnul hinnata, kas neid maavarasid on otstarbekas ka kaevandada ja tööstuslikult kasutada ning kas ka keskkonnatingimused seda võimaldavad.
Asekantsleri sõnul on tehnoloogia ja infotehnoloogia areng toonud kaasa vajaduse erinevate metallide järele nagu näiteks koobalt, nikkel ja liitium.
"Maavarade uuringud aitavad hinnata Eestis leiduvate maavarade perspektiive ning kas ka Eestis võib nutiseadmetele ja teiste tehnoloogiate arenguteks vajalikke metalle leiduda. Küsimus on, millises koguses ja millise kvaliteediga kohalikku ressurssi on,“ rääkis Heinma.
Heinma rõhutas, et maavarade majandusliku aspekti kõrval on sama oluline ka keskkonna aspekt, leida tasakaal vajaduste ja keskkonna kasutuse vahel. „Kaevandamine peab jätma võimalikult väikse keskkonnajalajälje ning kaevandamise lõpetamisel tuleb alad nõuetekohaselt korrastada,“ rääkis Heinma.