Kraavipõhjast haugatud õlised kopatäied kuulutasid Purtse jõe puhastamise algust (1)

Neljapäeval Roodule Purtse jõe puhastamise algust kaema tulnuile jäi juba eemalt silma pikk ja üsna kõrge vall. Lähemale jõudes selgus, et valli taga on küllaltki kiirevoolulise veega kraav.

“See on ajutine möödavoolukraav, kuhu suunati Vahtsepa kraavi vesi – õiges kraavis praegu vett ei ole. Voolava veega ei saa ju saastunud setteid põhjast välja tõsta,” selgitas suure jõepuhastamise projekti keskkonnaministeeriumi poolne projektijuht Raimo Jaaksoo.

Sellised ajutised möödavoolukraavid kaevatakse lõigukaupa igale poole, kuhu puhastamisjärjega jõutakse. Kui setted jõest väljas ja jõesängi looduslähedane ilme taastatud (mõnele poole tuleb ilmselt puhast pinnast juurde tuua), suunatakse vesi jälle õigesse kohta tagasi ja ajutine kraav aetakse kinni. Nii kokku kuraditosin kilomeetrit.

Lisaks kaevatakse Kohtla jõe tarvis üle kolme kilomeetri päris uut ja üldse mitte ajutist jõesängi – kohas, kus looduslik säng on soisel alal ja nõnda hullusti reostunud, et selle kordategemine projekti sisse lihtsalt ei mahtunud. Mistap juhitakse jõgi sellest hullust kohast lihtsalt mööda.

Fenoolisoost Purtse jõeni

Poolkoksimägede jalamil laiuva fenoolisoo ohutuks muutmisega alustati juba veebruaris. Seal on nüüdseks kõik vajalikud kraavid kaevatud ja puhas sademevesi jookseb reostunud alast mööda, jõudes Varbe peakraavi. Soo alumisest poolest valguva  saastunud veega on asi veel natuke poolik, sest pumpla selle kogumiskraavi juhtimiseks valmib alles tuleval aastal. Aga seda saastunud vett on nüüd hulga vähem, sest sademevesi enam mahtu ei kasvata.

Nüüd jõuti siis jõgede endi puhastamiseni. Kõigepealt Vahtsepa kraav, seejärel Kohtla jõgi sellestsamast kraavist alates kuni Purtse jõkke suubumiseni ja viimasena Purtse jõe lõik kahe paisu vahel.

Miks Purtse jõest just see lõik valiti, tundsid kohalikud inimesed huvi.

“Kuna paisu taga vee voolukiirus väheneb, settib seal põhja rohkem,” põhjendas Olav Ojala keskkonnaministeeriumi veeosakonnast.

Miks seda puhastamist üldse vaja on, küsiti. Vesi voolab sellest põhja settinud saastest ju lihtsalt üle; liigutamisega võib vee jälle ära rikkuda.

“Nendest setetest eraldub pisteliselt ikka ohtlikke aineid vette, teatud ilmaolude korral ja ka suurvee ajal. Need ohtlikud ained kanduvad edasi taimedesse ja kaladesse ja kogu vee-elustikku,” selgitas Ojala.

Nii keskkonnaministeerium, projekteerija kui ehitaja lubasid teha kõik võimaliku, et Purtse jõest taas arvestatav lõhejõgi saaks ja et puhastustööde käigus midagi hullemaks ei muutuks. Sellepärast kaevatakse ka need ajutised kraavid, sellepärast ollakse igaks juhuks valmis tõkkeid ette panema, kui tööde käigus mingi osa settest siiski liikuma peaks pääsema.

Kuigi käimasolev projekt Erra jõge ei puuduta, oli Ojalal öelda hea uudis: juba on rahastuse saanud järgmine projekt, mille käigus mitmete teiste veega seotud ettevõtmiste hulgas puhastatakse jääkreostusest  ka Erra jõgi Uhaku karstiala piirkonnas.

90 000 kuupmeetrit saasta

Kahe jõe peale kokku tuleb projekti järgi välja kaevata ligemale 90 000 kuupmeetrit reostunud pinnast (valdav osa sellest Kohtla jõest).

Hakatuseks tõstetakse see jõepõhjast kaldale nõrguma (kuna ka kaldad on saastunud, tuleb pärast ka seal pinnas nagunii välja kaevata).

Edasi viiakse juba natuke tahenenud setted spetsiaalsele vettpidava alusega ladestusplatsile. Tegelikult oleks selliseid platse vaja mitu, aga esialgu on kaubale saadud ainult ühe osas – Püssis, Repo Vabrikute vastas olevate vanade settebasseinide alal. Sette kogust arvestades tähendab selle puhastustööde esimesest otsast nii kaugele vedamine omajagu lisakulu, mistap otsitakse jätkuvalt ka lähemaid kohti.

Platsi(de)l kuivab saastunud pinnas edasi; tekkiv nõrgvesi kogutakse kokku.

“Platsile jõudmise ajaks on see juba nii palju kuivanud, et enam ei haise,” lubas Raimo Jaaksoo.

Need süsimustad kuhilad, mille kopp projekti avalöögiks Roodul kraaviservale kummutas, haisesid küll üsna vängelt. Ja läikisid päikese käes nagu õlised asjad ikka.

Platsidelt läheb kuivanud saast termotöötlusega puhastamisele.

“Kõigepealt kuumutatakse seda pöördtrumlites kuuesaja kraadi juures ja seejärel puhastatakse tekkinud gaasid tuhande kraadi juures,” selgitas Jaaksoo. “Niiviisi puhastatud pinnast võib väga hästi täitematerjalina kasutada.”

Tööde peatöövõtja Pinnsepuhastuse OÜ projektijuht Tarvo Klaasimäe ütles, et puhastamiseks saadetakse setted laevaga Hollandi tehasesse. Eestis lihtsalt ei ole nii võimsat tehast, mis sellise kogusega hakkama saaks

“Kas hollandlased ostavad seda või peate peale maksma?” tunti huvi.

“Maksame peale, ja palju maksame,” nentis Klaasimäe.