Rahvamaja nimega Nasva Klubi

Aare Laine
, Toimetaja
Copy
MÕTLEME VEEL: Nimemuutuse üle vahetavad mõtteid komisjoni liige Angela Nairis, Nasva elanik Hillar Lipp ja komisjoni liige Boris Lehtjärv. Taga Kalle Kesküla ja Hiie Mook.
MÕTLEME VEEL: Nimemuutuse üle vahetavad mõtteid komisjoni liige Angela Nairis, Nasva elanik Hillar Lipp ja komisjoni liige Boris Lehtjärv. Taga Kalle Kesküla ja Hiie Mook. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Peagi hakkab Nasva kultuuritempel, rahva hulgas teada-tuntud Nasva klubi kandma nime rahvamaja Nasva Klubi. Nii otsustasid eile Saaremaa vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni liikmed koosolekul Nasva klubis.

Just kultuurikolde nime muutus oli põhjuseks, miks komisjoni liikmed Nasval kokku said. Koosoleku päevakorra esimese punktina oligi kirjas Saaremaa vallavalitsuse hallatavate kultuuriasutuste nimede muutmine.

Abivallavanem Helle Kahm tutvustas otsust nimede muutmiseks. “Ametlikus kirjavahetuses tekitavad kultuuriasutuste erinevad nimed segadust. Meil on klubisid, rahvamaju, teabetubasid, kultuurimaju. Kõik see kokku on nagu segapudru. Nimede muutmine ei tähenda seda, et vahetaksime ära majadel olevad sildid. Nasva klubi silt jääb. Inimesed ikka ütlevad, et lähme Nasva kluppi pittu,” rääkis Kahm.

Valla kultuurinõunik Heli Jalakas toonitas, et Eestis üldiselt nimetust “klubi” kultuuriasutuse nimena eriti ei kasutata. “Tõsi, meil on tantsuklubid, maleklubid, spordiklubid. Klubid on kitsama huvigrupi kooskäimise kohad. Rahvamajas toimub aga palju huvitegevusi. Kultuurimaja on suurem inimeste kooskäimise koht, rahvamaja aga väiksem ja peale selle on veel maakondlikud kultuurikeskused,” selgitas Jalakas.

Miks me peame kõike sovetlikus vaimus ühtlustama hakkama. See on ajalugu, põlvkondade järjepidevus.
-Hillar Lipp

Nasva aleviku elanik Hillar Lipp oli nimemuutuse vastu. “Nasva klubi ehitati 1957. aastal ja sellest ajast on see klubi. Kui me tahame kõik üheülbalised olla, siis see erinevus ju kaob. Miks me peame kõike sovetlikus vaimus ühtlustama hakkama  See on ajalugu, põlvkondade järjepidevus,” ütles Lipp.

Sama meelt oli ka Nasva alevikuvanem Piret Kuldsaar, kes märkis, et nimemuutuse vastu on enamik aleviku elanikest.

Valla kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Aarne Põlluäär küsis, et kas me peame rippuma ajaloo küljes, kui vahepeal on toimunud suured muutused. “Kui räägime ühtsetest asutustest, mis töötavad ühiste põhimõtete järgi, siis meie ametnikena peame viima need asutused ühtse nimetuse alla. Meie jaoks on juriidiliselt oluline, et saaksime kõik kultuuriasutused ühtsele tasapinnale,” toonitas Põlluäär.

Lahenduse, kuidas sõna “klubi” säilitada, pakkus välja komisjoni liige Argo Kirss: “Rahvamaja võiks kanda nime Nasva Klubi.” Selle variandi kiitsid heaks ka Nasva klubi juhataja Hiie Mook ja nasvalasest koduloouurija Kalle Kesküla.

“See ettepanek on väga hea. Lisan siia juurde, et selle maja esimesel korrusel on kohvik nimega Kodurand. See on samast “ooperist”, mille kohta öeldi, et ajastu vaim. Koduranna kolhoos Nasval oli väga eesrindlik asutus ja tõstis Nasva sellele tasemele, kus ta praegu on,” tõmbas Kesküla ajaloolise paralleeli.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles