ERMis näeb papa Jannseni taktikeppi ning Hurda kõnet esimeselt laulupeolt
16. mai 2019, 15:08
Laulupidude idee algataja Johann Voldemar Jannseni 200. sünniaastapäeva puhul ning juubelilaulupeo auks täiendas Eesti Rahva Muuseum Eesti kultuuriloo püsinäitust «Kohtumised» väärtuslike laulupeo-aineliste esemetega. Lisaks avas muuseum oma kodulehel postiajaloo kogude virtuaalnäituse «Laulupeo kaja».
Hõbedast taktikepi kinkis Johann Voldemar Jannsenile tema 50. sünnipäevaks 1869. aastal Vanemuise mängu- ja lauluselts klausliga, et ta kasutab seda esimest korda esimesel üldlaulupeol. Seda Jannsen ka tegi. 1915. aastal ERMi jõudnud hõbedast taktikepile on graveeritud maasikaõied ja -lehed koos viljaga.
Esimesel üldlaulupeol pidas Jakob Hurt ajaloolise «Kõne priiusepühal». Ehkki Hurt pidi paduvihma tõttu kõnet kolmandiku võrra lühendama ning paber sai veekahjustusi, jõudsid tema mõtted siiski rahva sekka. Täna on säilinud ürikuga võimalik ERMis tutvuda.
Näitusevitriinis on eksponeeritud ka trükis «Programm piddo-lauljatele ja Eesti surel rõmolaulopiddul Tartus, 17.–21. Junil 1869» ja noodiraamat. Viimases on 27 laulu seas ka «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm», mille sõnad kirjutas Jannsen 1869. aasta algul ja mis kanti ette esimese laulupeo teisel päeval.
Samuti saab tutvuda unikaalse kollektsiooniga Eesti laulu- ja tantsupeomärkidest läbi aegade. Näiteks on esimese üldlaulupeo märkide kõrval väljas märgid Eesti esimeselt pagulaslaulupeolt 1947. aastal Saksamaal ning Petseri laulupidudelt aastatel 1924 ja 1934.
Lisaks on muuseumikülastajatele loodud ka uus giidituur «Laulupeo radadel», mis keskendub kahele olulisele sündmusele eestlaste rahvustunde äratamisel: esimesele laulupeole 1869. aastal ja laulvale revolutsioonile 1980. aastate lõpus.
Lisainfo: www.erm.ee/et/haridus/ekskursioonid.
Muuseumi kodulehel on tänasest avatud ka ERMi postiajaloo kogude virtuaalnäitus «Laulupeo kaja». Laulupeod kui rahvuslikud suursündmused on leidnud ka filateelias rohkesti kajastamist. Laulupidudele on pühendatud nii postmarke, suveniirümbrikke, tervikasju kui ka kõrvaltempleid.
Näiteks esimesed laulupeole pühendatud margid (kolm nominaali) ilmusid 1933. aastal, kui X üldlaulupidu toimus Tallinnas. Ka tänavu maist augusti lõpuni saavad kõik masinloetavad kirjad Omniva kirjasorteerimiskeskuses peale laulupeo juubeli eritempli ning Omniva avaldab ka spetsiaalse margitoodete seeria.
Virtuaalnäitus ERMi kodulehel: www.erm.ee/et/laulupeo-kaja
Tänavu möödub 150 aastast esimesest üldlaulupeost, mis peeti 1869. aastal Tartus. Laulupidude traditsioon on lisatud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.