Mis juhtub kehas, kui sooja ilmaga väljas napsutada?

PM Tervis
Copy
Vanemate lubava hoiaku puhul alustavad lapsed alkoholi tarvitamisega varem, joovad alkoholi sagedamini ning joovad end rohkem purju.
Vanemate lubava hoiaku puhul alustavad lapsed alkoholi tarvitamisega varem, joovad alkoholi sagedamini ning joovad end rohkem purju. Foto: Shutterstock

Nii mõnigi armastab sooja ilma nautida, kesvamärjuke või kangem kraamgi näpus. Kui palavaga aga alkoholisse ettevaatlikult ei suhtu, võib see halvasti lõppeda.

Kui oled joonud vaid paar alkohoolset jooki ning tunned end juba uimasena, ei kujuta sa seda ette. «Alkohol soodustab veresoonte laienemist, mis teeb kehatemperatuuri tõusu naha pinnal kergemaks,» ütles perearst Julia Blank portaalile HuffingtonPost. Inimese taju temperatuuri osas häirub, mis on ohtlik just siis, kui väljas on niigi palav – niimoodi on kerge sattuda ülekuumenemise ohtu. Seda eriti juhul, kui vedelikuvajadust ei täideta mittealkohoolsete jookidega.

Lisaks sellele, et alkohol inimese üles soojendab, on see diureetilise mõjuga ehk tekitab suurema soovi urineerida. «Alkohol mõjutab neerude tööd, pannes need uriiniga rohkem vedelikke väljutama kui me tavaliselt teeks,» iseloomustas spordiarst Hallie Zwibel. Seega palavusest hakkab inimene higistama ja käib tihedalt põit kergendamas, mis kokku soodustab vedelikupuuduse teket ja samal ajal ei võimalda kehal jahtuda.

Selline koostoime on ohtlikum siis, kui juuakse alkoholi ja tehakse sporti, millega higistatakse rohkemgi. «Isegi kui see on hobi korras sportimine, siis alkohol raskendab oma pingutuse tajumist ning arusaamist, kui palju vedelikke sooja ilmaga kaotad,» lisas Zwibel. Eksperdid panevad südamele, et suvesoojaga väljas viibides tuleb tavapärasest rohkem vett juua, sest palavus ise soodustab niigi vedelikupuudust. Aktiivse eluviisiga täiskasvanud võiks suvel juua isegi 2-4 liitrit vett päevas. Vedelikupuudus tekitab peavalu ja lihaskrampe, kuid kui seda ei leevendata, võib saada kuumarabanduse.

«Tihti öeldakse, et iga alkohoolse joogi kohta juuakse klaas vett, kuid tegelikkuses väljutame uriiniga ligi kolm korda suurema koguse võrreldes tarbitud alkoholikogusega. Seega väikse klaasitäie vee joomine pole piisav – iga alkohoolse joogi kohta tuleks suvel juua pigem 2-3 klaasi vett,» avaldas Blank.

Alkoholi tarbides ei pruugi inimene tunda erilist janu ning ka uriin on lahjema värvusega, tekitades illusiooni, et keha vedelikutase on normis. Nii see siiski pole.

Kui teed väljas sporti, siis mingil hetkel vajad ikka kütust. Zwibel soovitab valida spordijoogi, milles on süsivesikuid ja elektrolüüte, sest just neid kaotame treeninguga. «Osa inimesi arvab, et süsivesikuid sisaldav alkohol on pärast trenni hea vedelikuasendaja, kuid see pole piisav. Lisaks tuleb süüa midagi valgurikast,» andis spordiarst nõu.

Kui aga hakkad õues millega tahes tegeledes tundma peapööritust ja iiveldust, otsi kiirelt varju ja joo vett, sest need on juba päiksepiste tunnusmärgid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles