Mihkli talumuuseum – suur väljakutse

Konkursil oli üsna palju kandidaate – mis te arvate, mis pani konkursikomisjoni teie kasuks otsustama? Mis teie kõige tugevamad küljed on?

Ma arvan, et kõige parem oleks seda, mis minu kasuks rääkis, küsida neilt, kes mu välja valisid. Kui töötasin veel keskkonnaametis, tegime Mihkli talumuuseumiga väga palju koostööd. Meil on olnud päris mitmeid üritusi nii noortega kui ka mihklilaada raames. Eelmise juhatajaga oli meil selles osas väga hea klapp.

Arvan, et eelkõige võiski minu kasuks konkursil rääkida see, et olen väga palju tegelenud noorte ja lastega ning looduse valdkonnas. Mihkli muuseum on ju ka keskkond, kus looduse ja pärandkultuuri teemat saab ideaalselt õppe-

protsessis kasutada. Kindlasti oli minu mõte – mis vaikselt hakkab teoks saama – see, et Mihkli saaks rohkem sotsiaalmeediasse. Meil on juba olemas oma Facebooki leht – Mihkli Talumuuseum Saaremaal ja ka Instagrami konto, mida täiendame nii jõudsalt, kui saame. Kes soovib meie tegemistega kursis olla, saab meid jälgida.

Kas olete Mihkli talumuuseumis varem ringi käies tabanud end ka sellelt mõttelt, et “Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll mina teaksin, mis mina teeksin… “?

Võin täiesti ausalt öelda: ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et ma võiksin seal töötada. Kui ma aga seda tööpakkumist ajalehes nägin, hakkas mu hing helisema, et miks mitte proovida. Eelmises töökohas, üheksa ja pool aastat riigiametis töötades tundsin vahel loomingulist piirangut. Nägin, et uus töökoht võiks olla selline võimalus teha midagi uut ja teistmoodi. Samas saaks väga palju teemasid siduda sellesama looduseteema külge, mis meid edasi kannab.

Kui seni oleme Mihkli talumuuseumist rääkinud kui hooajalisest kohast, siis praegu on teil seal ehitustööd pooleli, mis tähendab seda, et põhimõtteliselt võiks tulevikus olla võimalus korraldada mingeid üritusi ka siis, kui õues enam väga olla ei taha.

Just. Tegelikult on see seminarimaja valmis, aga selle avamine on alles ees. Vaatame selleks sobivaimat aega. Suvisel turismihooajal me seda tegema ei hakka, pigem jääb see hooaja lõppu. Meil on majas nüüd olemas isegi vesi ja inva-WC – tõeline luksus.

Üks minu põhimõtteid on see, et inimene ei saa paigale seisma jääda, vaid peab edasi liikuma ja uusi põnevaid väljakutseid vastu võtma."

Selle projektiga seoses on meil plaanis päris palju põnevaid tegemisi. Peaaegu igas kuus on kavas üks ettevõtmine. Meil on erinevad koostööpartnerid, näiteks Kärla muusikakool, Kihelkonna kool ja Kihelkonna kandi tegusad inimesed, kes on koondunud rühmitusse nimega TIOK. Nendega koos saame muuseumis kindlasti väga palju põnevaid asju toimetama hakata.

Kindlasti mäletavad paljud meie legendaarse tantsuõpetaja Helgi Alliku Viki suvesimmaneid, mis meelitasid aastaid kokku nii omasid kui ka võõraid. Kas sellele traditsioonile võiks ka uuesti hinge sisse puhuda? Või vabaõhuetendusi korraldada? Mihkli talumuuseum ise on ju nii suurepärane “dekoratsioon”.

Kuna ma ise muuseumi juhatajana olen alles verinoor, on selle olmepoole peale väga palju aega kulunud, et ennast kõikide “nurgatagustega” kurssi viia ja ka aida all elavate mäkradega hästi läbi saada. Simmani osas meil praegu väikesed mõtted liiguvad. Kui ka rahastust saame, on plaan tänavu see suvesimman kindlasti teha. Kuidas edasi – seda vaatame.

Mis on teie jaoks kõige suurem väljakutse uues ametis?

See kõik – kogu Mihkli talumuuseum ongi minu jaoks üks suur väljakutse, kogu selle majapidamise ülevalpidamine ja hoolitsemine selle eest, et kõik toimiks. Ja loomulikult on väljakutse kõik see muuseumivaldkonnaga seotu. Tahan end kultuuripärandiga veel rohkem kurssi viia. Üks minu põhimõtteid on see, et inimene ei saa paigale seisma jääda, vaid peab edasi liikuma ja uusi põnevaid väljakutseid vastu võtma.

Muuseumiööni on jäänud mõned loetud päevad. Kas ka Mihkli muuseumisse võib sel aastal tulla?

Jaa. 18. mail õhtul kella kuuest kella kümneni on meie uksed tasuta avatud kõigile. Nõusoleku meile külla tulla on andnud kaks vanemteadurit. Reet Hiiemäe räägib meile kirest, kadedusest, tasakaalust ehk suhtemustritest eesti pärimuses. Merili Metsvahi jutustab aga abielu ja perekonna ajaloost muinasajast vara-uusajani. Need on põnevad sisukad harivad loengud. Põnevaid muusikalisi mustreid toob publikuni selle kandi noor Hendrika Trave, Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudeng.

Loomulikult saab tutvuda meie ekspositsiooniga, kiigel kiikuda – kõike seda, mida üks taluhoov pakub. Ja loomulikult saab nautida meie lilleaeda.